Eesti Haridustöötajate Liidu põhikiri

I üldsätted

1.1. Eesti Haridustöötajate Liit (edaspidi EHL) on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik ametiühing, mille tegevus rajaneb demokraatial, sõltumatusel ning iseseisval otsustamisel, juhtimise kollegiaalsusel ja tegevuse avalikustamisel.
1.2. EHL-i asukoht on Tallinnas, tema postiaadress on Gonsiori t.21, 10147 Tallinn.
1.3. EHL on asutatud 03. aprillil 1990. aastal.
1.4. EHL-i eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine.
1.5. EHL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest, ametiühingute seadusest ja muudest seadustest, nende alusel antud õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest, oma arengu- ja tegevuskavast ning käesolevast põhikirjast.
1.6. EHL on vabatahtlik isikute ühendus, kes võtab iseseisvalt vastu oma põhikirja, arengu- ja tegevuskavad, millega määratakse kindlaks EHL-i tegevuse konkreetsed eesmärgid ja nende saavutamise teed.
1.7. EHL on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on oma nimetusega pitsat, sümboolika ning iseseisev eelarve.
1.8. EHL on asutatud vabatahtlikult ühinenud haridustöötajate regionaalsetel alustel moodustatud ametiühingutest ja nende ühendustest (edaspidi liikmesorganisatsioonid). EHL-i liikmesorganisatsioonid on eraõiguslikud juriidilised isikud, neil on oma nimetusega pitsat, sümboolika ning iseseisev eelarve ja põhikiri.
1.9 EHL ei sekku oma liikmesorganisatsioonide tegevusse ja hoidub nende huvide kahjustamisest.

II EHL-i pädevus ja õigused

2.1 Töötajate esindamise põhimõtted
2.1.1 Kollektiivsetes töösuhetes on EHL-il oma pädevuse piires õigus esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve.
2.1.2 Individuaalsetes töösuhetes esindab ja kaitseb EHL oma liikmete õigusi ja huve liikme volituse alusel, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti.
2.2 EHL-i pädevus
2.2.1 Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub EHL-i pädevusse:

• kollektiiv- või muude töö-, palga-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksustega;
• õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve puudutavates küsimustes;
• riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks;
• tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine vastavate riigi- ja valitsusasutuste ning tööandjatega;
• riigi tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega koostöö tegemine tööga hõlmatuse, väljaõppe, täiendkoolituse, kutseoskuse ja erialase ettevalmistuse parandamise küsimustes;
• osalemine töötajate konsulteerimisel, informeerimisel ja otsuste tegemisel ulatuses, mis on reguleeritud ametiühingute seaduse, muude õigusaktide ja kokkulepetega;
• oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites, suhetes riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ja tööandjatega.

2.3 EHL-i õigused
2.3.1 Pädevuse teostamiseks on EHL-il õigus:

• saada tööandjatelt, riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt takistamatult töö-ja sotsiaalast informatsiooni ning muud teavet töötajate huve puudutavates küsimustes;
• pidada töö-, palga-, teenistus- ja sotsiaalsetes küsimustes läbirääkimisi tööandjatega, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega kollektiiv- ja muude lepingute sõlmimiseks;
• esitada ettepanekuid õigusakti eelnõu kohta, mis puudutab EHL-i liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve;
• saada EHL-i valitud esindaja kaudu teavet riigi tööturuasutustelt tööturu olukorrast, vabadest töökohtadest ja tööturukoolituse võimalustest;
• avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu;
• oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike;
• vabalt arendada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks mis tahes välissuhteid, sealhulgas ühineda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
• koolitada ja nõustada oma liikmeid töö-, sotsiaal- ja muudes töötajate huve puudutavates küsimustes;

2.3.2 EHL-il on õigus teostada ka muid seadustes või lepingutes ettenähtud õigusi.

III EHL-i liikmeks astumise, liikmest väljaastumise ja väljaarvamise kord ning tingimused.

3.1. EHL-i liikmeks võib astuda iga haridustöötajate regionaalsel alusel asutatud ametiühing ja ametiühingute ühendus, kes tunnistab ja on nõus täitma EHL-i põhikirja ning tema arengu- ja tegevuskava.
3.2. EHL-i kuulumine on vabatahtlik, kõik tema liikmed säilitavad oma tegevuses täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse.
3.3. EHL-i astumiseks esitab liikmeks astuda soovija kirjaliku taotluse EHL-i juhatusele. Taotlusele lisatakse vastava ametiühingu või ühenduse otsus, põhikiri, registri kandeotsus ning andmed liikmete arvu kohta.
3.4. EHL-i juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul arvestades selle saabumise momendist ning teatab taotlejale oma otsusest kirjalikult.
3.5. EHL-i juhatuse keeldumisel liikmeks vastuvõtmisest võib taotleja pöörduda kirjaliku avaldusega volikogu poole, kelle otsus on lõplik.
3.6. EHL-i liige võib oma juhatuse või volikogu kirjaliku otsuse alusel välja astuda EHL-i koosseisust EHL-i juhatusele esitatud kirjaliku taotluse alusel. EHL-ist väljaastumisest tuleb EHL-i juhatusele kirjalikult teatada vähemalt kolm kuud ette. Pärast väljaastumist EHL-i koosseisust majandusaasta kestel ei maksa endine EHL-i liige enam liikmemaksu.
3.7. EHL-ist väljaastumine otsustatakse samas korras kui liikmeks astuminegi.
3.8. EHL-ist väljaastumine jõustub EHL-i juhatuse otsuse tegemise päevast liikme väljaastumise kohta.
3.9. EHL-ist väljaastunud liige kaotab õiguse EHL-i ühisvarale ja rahalistele vahenditele.
3.10. EHL-i põhikirja rikkunud või vastuolus EHL-i eesmärkidega tegutsenud liige arvatakse EHL-i koosseisust välja. Väljaarvamise otsustab EHL-i juhatus ühe kuu jooksul ning teatab kirjalikult otsuse tegemisest ja selle põhjustest välja arvatud liikmele.
3.11. EHL-ist väljaarvatud liige võib esitada väljaarvamisotsuse peale EHL-i volikogule apellatsiooni, mis vaadatakse läbi ühe kuu jooksul arvates väljaarvamisotsusest ärakirja saatmisest. EHL-i volikogu otsus on lõplik.
3.12. EHL-ist väljaarvatud liige kaotab kõik õigused EHL-i ühisvarale ja rahalistele vahenditele.

IV EHL-i liikmete põhiõigused ja kohustused

4.1. EHL-i liikmel on õigus:

• saada igakülgset abi oma tegevuseks (materiaalset, organisatsioonilist, õigusalast jms.);
• saada tööks vajalikku informatsiooni;
• oma esindajate kaudu delegeerida või valida ja olla valitud EHL-i juhtimisorganitesse ning muul viisil osaleda EHL-i tegevuses;
• esitada EHL-i täitevorganitele arupärimisi ja juhendeid;
• võtta osa EHL-i ühisvarade käsutamisest ja kasutamisest;
• astuda EHL-i koosseisust välja.

4.2. EHL-i liige on kohustatud:

• tunnistama käesolevat põhikirja ja juhinduma EHL-i juhtimisorganite otsustest;
• tasuma liikmemaksu EHL-i volikogu kehtestatud määras;
• pidama liikmeskonna arvestust ning esitama sellekohased andmed EHL-i juhatusele kokkulepitud ajaks.

V EHL-i juhtorganid, nende pädevus ja otsustusvõimelisus

5.1. EHL-i üldkoosolek
5.1.1. EHL-i kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mille kord nelja aasta jooksul kutsub kokku volikogu, kes kehtestab ka üldkoosoleku esindusnormid ja esindajate valimise korra.
5.1.2. EHL-i liikmed nimetavad oma esindajad üldkoosolekule vähemalt kaks kuud enne üldkoosoleku algust.
5.1.3. Korralise üldkoosoleku toimumise aeg ja päevakord tehakse teatavaks hiljemalt kuus kuud enne selle toimumist.
5.1.4. üldkoosolek valib üldkoosoleku esindajate hulgast üldkoosoleku juhataja, kes juhib üldkoosoleku tööd.
5.1.5. üldkoosolek kutsutakse erakorraliselt kokku volikogu algatusel või vähemalt ühe kümnendiku EHL-i liikmete kirjalikul nõudmisel, milles näidatakse ära üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus.
5.1.6. Erakorralise üldkoosoleku toimumise aeg ja päevakord tehakse teatavaks vähemalt üks kuu enne selle toimumist.
5.1.7. Erakorralisele üldkoosolekule nimetavad EHL-i liikmed oma esindajad vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku algust.
5.1.8. Kui volikogu ei kutsu kokku EHL-i erakorralist üldkoosolekut, on taotlejatel õigus seda teha käesoleva põhikirja punktides 5.1.6 ja 5.1.7 sätestatud korras.
5.1.9. EHL-i üldkoosoleku pädevusse kuulub.

• EHL-i põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
• EHL-i eesmärkide muutmine;
• EHL-i vabatahtlik lõpetamine, ühinemine ja jagunemine;
• EHL-i volikogu moodustamine;
• EHL-i arengukava kinnitamine.

5.1.10. üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on 50% pluss üks tema liikmete esindajatest. Igal tema liikmeks oleval ametiühingu esindajal on üks hääl.
5.1.11. üldkoosoleku otsused on vastu võetud kui otsuse poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud EHL-i liikmete esindajatest.
5.2 EHL-i volikogu
5.2.1. EHL-i volikogu on juhtimis- ja esindusorgan, kes tegutseb üldkoosolekute vahelisel ajal.
5.2.2. Volikogu moodustatakse EHL-i liikmete esindajatest neljaks aastaks.
5.2.3. Volikogusse kuulub igast liikmesorganisatsioonist, mis ühendab kuni 2000 ametiühinguliiget üks valitud esindaja ja üle 2000 ametiühinguliikmega liikmesorganisatsioonist iga 2000 liikme kohta üks valitud esindaja ning EHL-i juhatuse esimees ja tema asetäitja(edaspidi liikmed).
5.2.4. Volikogu tegutseb kinnitatud töökorralduse alusel. Volikogu koosolekud toimuvad mitte harvemini kui kolm korda aastas. Koosoleku toimumise aeg ja päevakord tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt üks kuu enne volikogu koosolekut.
5.2.5. Volikogu erakorralise koosoleku kutsub kokku EHL-i juhatus või vähemalt üks kümnendik EHL-i liikmetest, näidates kirjalikus kutses ära erakorralise koosoleku korraldamise põhjuse. Volikogu erakorralisest koosolekust teatatakse volikogu liikmetele ette vähemalt kaks nädalat. Erakorralise koosoleku toimumise aeg ja päevakord tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt nädal enne volikogu erakorralist koosolekut.
5.2.6. Kui EHL-i juhatus ei kutsu kokku volikogu erakorralist koosolekut, teevad seda erakorralise koosoleku kokkukutsumist taotlenud EHL-i liikmed.
5.2.7. EHL-i volikogu pädevusse kuulub:

• EHL-i üldkoosoleku kokkukutsumine, üldkoosoleku esindusnormi ja esindajate valimiste korra kinnitamine lähtudes ametiühinguliikmete arvust;
• eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine;
• revisjoniaruande kinnitamine;
• juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
• EHL tegevuskava kinnitamine;
• juhatuse liikmete arvu, juhatuse ja revisjonikomisjoni(revidentide) volituste tähtaja ja pädevuse kehtestamine;
• juhatuse esimehe, esimehe asetäitja ja liikmete määramine ning revisjonikomisjoni(revidentide) valimine, nende ennetähtaegne tagasikutsumine;
• EHL-i palgaliste töötajate arvu määramine ja ametinimetuste loendi kinnitamine;
• sisseastumismaksu ja sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine;
• fondide moodustamine oma liikmete toetamiseks;
• käesolevast põhikirjast tulenevate kaebuste lahendamine;
• muude EHL-i tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

5.2.8. Volikogu on otsustusvõimeline kui kohal on 50% pluss üks tema liikmetest. Igal volikogu liikmel on üks hääl.
5.2.9. Volikogu otsused on vastu võetud kui otsuse poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud volikogu liikmetest.
5.3 EHL-i juhtimis- ja esindusorganiks on juhatus, kelle liikmed valitakse volikogu poolt neljaks aastaks. EHL-i juhatus liikmete alammääraks on 5 ning ülemmääraks 7 liiget.
5.4 EHL-i juhatus:

• esindab EHL-i ning juhib tema tegevust volikogude vahelisel perioodil; juhatuse igal liikmel on õigus esindada EHL-i kõikides õigustoimingutes;
• kutsub kokku volikogu koosoleku, esitab koosolekule arutusele tulevate küsimuste kohta materjalid, kindlustab vastuvõetud otsuste täitmise;
• lahendab oma koosolekutel põhikirjast ja tegevuskavast tulenevaid küsimusi;
• tagab oma tegevuseks vajaliku materiaalse baasi väljaarendamise;
• korraldab EHL-i raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele;
• pärast majandusaasta lõppu koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras;
• võtab EHL-i juhatuse esimehe ettepanekul tööle ja vabastab töölt palgalisi töötajaid, kinnitab nende palga- ja puhkusemäärad ning lisatasud;
• peab EHL-i nimel läbirääkimisi, sõlmib lepinguid, tagab nende täitmise.

5.5 EHL-i juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest; juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
5.6 Juhatuse esimees:

• on volikogu liige;
• juhatab volikogu ja juhatuse istungeid
• tegutseb EHL-i nimel ilma volituseta, esindab EHL-i riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ja teistes asutustes ning annab volitusi;
• annab EHL-i nimel allkirju;
• kooskõlas põhikirjaga käsutab EHL-i vara ja vahendeid;
• osaleb ekspertkomisjonide ja töörühmade töös;
• sõlmib EHL-i nimel lepinguid;
• annab oma tegevusest aru volikogule ja juhatusele;
• annab välja korraldusi tööalastes küsimustes.

5.7 Esimehe asetäitja:

• on volikogu liige;
• asendab juhatuse esimeest tema äraolekul.

5.8 Juhatuse liikme õigused ja vastutus

• juhatuse liikmel on õigus saada teavet koostöö korraldamiseks EHL-i juhtorganitelt ja esindajatelt;
• juhatuse liige ei avalda talle teada olevat ametisaladust;
• juhatuse liige osaleb aktiivselt juhatuse töös, teeb koostööd teiste juhatuse liikmetega ning edastab neile töösse puutuvat teavet;
• kui EHL-i juhatuse liige ei täida oma kohustusi, on juhatusel õigus teha EHL-i volikogule ettepanek tema tagasikutsumiseks;
• EHL-i volikogul on õigus oma algatusel EHL-i juhatuse liige tagasi kutsuda.

VI EHL-i revisjonikomisjoni moodustamise kord ja pädevus

6.1 EHL-i asjaajamise ning finantsmajandusliku tegevuse üle teostab kontrolli volikogu koosolekul valitud revisjonikomisjon(revidendid).
6.2 Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmeline. Revisjonikomisjoni liikmel(revidendil) puudub õigus olla valitud EHL-i juhatusse.
6.3 Revisjonikomisjonil on õigus:
6.3.1. tutvuda kõigi EHL-i asjaajamist ja finantsmajanduslikku tegevust kajastavate dokumentidega;
6.3.2. teha avastatud puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi.
6.3.3. Revisjonikomisjon on üks kord aastas aruandekohustuslik volikogu ees, esitades vastavasisulise aruande. Aruande kinnitab volikogu.
6.3.4. Revisjonikomisjoni töö määratlemiseks võib volikogu kinnitada revisjonikomisjoni töökorralduse.

VII EHL-i vara ja rahaliste vahendite kasutamine

7.1 EHL-i vara ja rahalised vahendid moodustuvad liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, annetustest ja eraldistest, mis on vajalikud EHL-i põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
7.2 EHL-i rahalisi vahendeid ja vara kasutatakse tema liikmete vajadusteks, fondide moodustamiseks, juhtimisorganite tegevuse finantseerimiseks ning muuks otstarbeks vastavalt kinnitatud eelarvele. EHL-i tegevuse eesmärgiks ei ole tulu saamine, ta ei jaota kasumit oma liikmete vahel.
7.3 Liikmemaksu protsentuaalse jaotamise põhimõtted liikmesorganisatsioonide ja EHL-i vahel kinnitatakse EHL-i volikogu poolt igaks eelarveaastaks.
7.4 EHL-i liikmesorganisatsioonid vastutavad oma kohustuste täitmise eest kogu neile kuuluva varaga. EHL ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste täitmise või täitmata jätmise eest.
7.5 EHL-i varaliste kohustuste täitmise eest ei kanna vastutust tema liikmeskond.
7.6 EHL hoiab oma raha enda poolt valitud pankades.
7.7 Finantsmajanduslikus tegevuses ei allu EHL riigi- või kohalike omavalitsuste ametiasutuste kontrollile, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud.

VIII EHL-i põhikirja muutmise kord

8.1 Põhikirja muutmiseks võivad teha ettepanekuid kõik EHL-i liikmesorganisatsioonid.
8.2 Täiendus- ja muudatusettepanekud vaatab läbi ning esitab üldkoosolekule kinnitamiseks volikogu.

IX EHL-i ühinemine ja jagunemine, tegevuse lõpetamise alused ja kord

9.1 ühinemine või jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsuse alusel.
9.2 EHL-i ühinemise või jagunemise otsuses nimetatakse EHL-i õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle EHL-i õigused ja kohustused ning tehakse vastavad muudatused põhikirjas.
9.3 ühinemine toimub likvideerimismenetlusena.
9.4 EHL-i tegevuse lõpetab või peatab üldkoosolek vastavasisulise otsuse alusel, moodustades ühtlasi likvideerimiskomisjoni. üldkoosoleku otsusega kinnitatakse likvideerimiskomisjoni lõppakt.
9.5 EHL-i tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valitakse üldkoosoleku poolt likvideerimiskomisjon ja määratakse EHL-i üldkoosoleku viimase koosoleku toimumise aeg. Likvideerimiskomisjoni valimisel määratakse komisjoni volituste tähtaeg, milleks on vähemalt kaks kuud ning võimalusel komisjoni liikmete töötasustamise kord.
9.6 Likvideerimiskomisjon

• avaldab teate EHL-i likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded;
• kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;
• likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud EHL-i likvideerimiseks.

9.7 Kui üldkoosolek näitab otsuses ära õigusjärglase, antakse vara ja rahalised vahendid üle õigusjärglasele.
9.8 Likvideerimiskulud kaetakse EHL-i arvelt.
9.9 Likvideerimiskomisjoni tegevuse tulemused vormistatakse lõppaktiga.
9.10 EHL-i juhatus saadab avalduse tegevuse lõpetamise kohta kolme päeva jooksul lõppakti kinnitamisest riikliku registri pidajale EHL-i registrist kustutamiseks.