Eesti Haridustöötajate Liidu volikogu otsus nr 9

Tallinn 09. oktoober 2007

Õpetajate palga alammäärad ja palgatingimused 2008.aastal

TALO ja Valitsuse delegatsioonide palgaläbirääkimistel tehti Valitsuse poolt ettepanek tõsta õpetajate palga alammäärasid alates 01.01.2008. a ainult 20 %, mis ei rahulda õpetajate nõudmisi ja jääb oluliselt alla Eesti Haridustöötajate Liidu ettepanekust palga alammäärade tõstmiseks 30%. Rahandusministeeriumi 22.08.2007.a avaldatud majandusprognoosi järgi on vabariigi keskmine palk 2008. a 12976 krooni. Valitsuse poolt tehtud ettepaneku järgi oleks alates 1. jaanuarist 2008. a pedagoogide palga alammäärad järgmised: noorempedagoog 9360 kr, pedagoog 9912 kr, vanempedagoog 11328 kr, pedagoog-metoodik 13680 krooni( vt lisana tabelit). Kooliõpetajate palga alammäärade tasemest jäävad oluliselt alla koolieelsete lasteasutuste õpetajate palgad. Ainult vähestes linnades ja valdades on need samased koolides töötavate pedagoogidega. 2008. a riigieelarves eraldatud täiendavad rahalised vahendid kohalikele omavalitsustele väidetavalt võimaldavad neil tõsta koolieelsete lasteasutuste õpetajate palku ainult koolides töötavate noorempedagoogi palga alammäära tasemeni. Seega jätkuks ja isegi kasvaks pedagoogide palga alammäärade ja vabariigi keskmise palga oluline vahe. Omavalitsuste ühendused Eesti Linnade Liit ja Eesti Omavalitsuste Liit on seni keeldunud, väidetavalt vastavate volituste puudumisel, läbirääkimistest üleriigiliselt palga alammäärade kehtestamisest pedagoogidele, sh koolieelsete lasteasutuste õpetajatele, kelle palga määravad kohalikud omavalitsused. Hiljuti avaldatud Riigikontrolli aruanne "Pedagoogide ja teiste haridustöötajate töötasudeks eraldatud raha kasutamine kohalikes omavalitsustes” näitas, et raha ei kasutata kohtadel sageli sihipäraselt. Oodatav inflatsiooni suur kasv 2008. aastal madaldab veelgi palga alammäära vähese tõstmise tulemusi. Samal ajal tuntakse haridusasutustes pedagoogidest suurt puudust ning haridusasutustesse asub tööle vähe pedagoogilise eriala lõpetanud noori spetsialiste. Selle tulemusena suureneb aasta-aastalt haridusasutustes pensionäridest õpetajate arv ning väheneb noorte pedagoogide osakaal. Reas koolides ei õpetata õpetajate kaadri puudumise tõttu mitmeid õppeaineid. Kui paljudes valdkondades on oodata ka 2008. aastal palkade kasvu 20% piirides, siis pedagoogide palga alammäärade planeeritav kasv ei lahenda olukorda. Haridusstrateegia puudumine Eestis takistab hariduse järjepidevat arengut, sh ka pedagoogide palgaprobleemide lahendamist.

Õpetajate töös esinev ülekoormus – vastav uuring näitas nädalas üle 50 tunni ettenähtud 35 asemel – vähendab nende töö efektiivsust. Õpetajate kutsekindluse tagamiseks on vaja taastada pedagoogilise töö staaži arvestamine ja selle eest tasu maksmine.

Kuulanud 9. oktoobril k.a toimunud kohtumisel Riigikogus esindatud erakondade esindajate ning haridus- ja teadusministri poolt esitatud seisukohti hariduse edendamiseks ning pedagoogide palga alammäärade 20%-lise tõstmise kohta alates 1. jaanuarist 2008. a leiame, et pedagoogide palga alammäärade tõstmiseks 30 % tuleks positiivne lahendus leida Riigikogus 2008. a eelarve eelnõu arutelu käigus ja riigieelarve seaduse kinnitamisega. Avaldame tunnustust Eesti Keskerakonnale, Eestimaa Rahvaliidule, Erakonnale Eestimaa Rohelised ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, kelle esindajad toetasid ettepanekuid 2008. a riigieelarves pedagoogide palgaküsimuste paremaks lahendamiseks täiendavate vahendite eraldamist.

Arvestades eeltoodut volikogu o t s u s t a b:

1. Pöörduda EV Riigikogus esindatud erakondade poole ettepanekuga leida 2008. a riigieelarve arutelu käigus lisavahendeid pedagoogide palga alammäärade tõstmiseks alates 01.01.2008. a vähemalt 30%.

2. Kui Riigikogus 2008. a riigieelarves õpetajate palga alammäärade tõusuks lisavahendeid ei leita, siis

- alustada ettevalmistusi aktsioonide korraldamiseks pedagoogide palganõuete toetuseks;

- EHLi maakonna- ja linnaliitudel korraldada oma regioonis haridusasutuste ametiühingu usaldusisikute vahendusel küsitlus õpetajate valmisoleku kohta aktsioonideks, sh streigiks;

- pöörduda TALO ning teiste ametiühingu liitude poole vajadusel saamaks toetust õpetajate protestiaktsioonidele.

3. Teha ettepanek Haridus- ja Teadusministeeriumile:

3.1. Välja töötada Eesti haridusstrateegia ning esitada see kinnitamiseks EV Riigikogule.

3.2. Algatada Vabariigi Valitsuse 10.07.2001. a määruse nr 236 muutmine õpetajate töös ülekoormuse vähendamiseks ning kehtestada alates 01.09.2008. a õppe- või kasvatustöö tundide normiks põhikoolis ja gümnaasiumis 18-22 õppe- või kasvatustundi nädalas ning liitklassis 16-18 õppe- või kasvatustöö tundi nädalas. Arvestades eesseisvat õpilaste arvu vähenemist ning vajadust säilitada õpetajate ametikohti edaspidi õpilaste arvu suurenemisel, kehtestada õpetajatele vastavad normid alates 1. septembrist 2009. a põhikoolis ja gümnaasiumis 18 õppe- või kasvatustöö tundi nädalas ning liitklassis 16 õppe- või kasvatustöö tundi nädalas, kehtestada kutsekooli õpetajate aasta  normkoormus  vahemikus 630-770 õppe-või kasvatustöö tundi alates 01.09.2008 ja alates 01.09.2009  aasta normkoormuseks 630 õppe- või kasvatustöö tundi.

3.3. Teha ettepanek Vabariigi Valitsusele esitada EV Riigikogule seaduseelnõu koolieelsete lasteasutuste õpetajate palga alammäärade kinnitamise kohta.

3.4. Taotleda koolide ja lasteasutuste õpetajate pedagoogilise staaži arvestamise sisseviimist ning selleks riigieelarves vajalike rahaliste vahendite eraldamist.

Sven Rondik

EHL juhatuse esimees