Eesti Haridustöötajate Liidu arengu- ja tegevussuunad aastateks 2009 – 2012

EHL tegevuse eesmärgiks on haridustöötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine. EHL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest, ametiühingute seadusest ja muudest seadustest, nende alusel antud õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja teistest töötajate põhiõigusi käsitlevatest dokumentidest, rahvusvahelistest konventsioonidest, EHL põhikirjast ning oma arengu- ja tegevussuundadest.

Aastatel 2009 – 2012 seatakse EHL tegevuse oluliseks ülesandeks haridustöötajate ametiühingu osakaalu suurendamise haridusega seonduvate küsimuste lahendamisel, a/ü liikmeskonna arvu suurendamise haridustöötajate, eriti haridusasutustesse tööle asuvate noorte spetsialistide hulgas, haridusasutuste a/ü organisatsioonide tegevuse tõhustamise, kollektiivlepingute sõlmimise jätkamise tööandjatega ja nende ühendustega, haridustöötajate õiguste kaitsmise kõigis institutsioonides, pedagoogidele soodsamate töötingimuste loomise ja nende palga alammäärade järjekindla tõstmise, pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise ning selle seostamise töötasuga, a/ü liikmete regulaarse koolituse, tulemuslikult töötavate pedagoogide tunnustamise süsteemi rakendamise.

Püstitatud eesmärkide saavutamiseks:

1.Organisatsioonilise töö ja täiendõppe alal

1.1.Koostada konkreetsed kavad a/ü liikmeskonna arvu suurendamiseks, eelkõige haridusasutusse tööle asuvate noorte spetsialistide kaasamiseks a/ü tegevusse ning liikmeskonna aktiivsemaks tegevuseks, korraldada kohtadel usaldusisikutele vastavaid seminare;

1.2.Pöörata olulist tähelepanu koolieelsete lasteasutuste ja kutseõppeasutuste õpetajate rohkemaks kaasamiseks EHLi liikmeskonda;

1.3.Aktiivselt osaleda pedagoogiks õppivate üliõpilaste üleriigilise ühenduse loomisel eesmärgiga kaasata loodava ühenduse kaudu neid EHL tegevusse ning tööleasumisel haridusasutustesse meie liikmeskonda, aidata kaasa õpetajaks sobivate eeldustega õpilaste väljaselgitamisele soovitamaks neid pärast kooli lõpetamist õppima asuma pedagoogilistele erialadele;

1.4.Täiustada ja rakendada a/ü usaldusisikute süsteemset kvalifikatsiooni tõstmist, a/ü liidrite ja koolitajate koolitamist;

1.5.Taotleda EL jt fondidest vahendeid a/ü tegevuse täiendavaks finantseerimiseks, selleks koostada ja esitada vastavad projektid;

1.6.Korraldada a/ü usaldusisikute kaasabil õpetajate täiendav üleriigiline küsitlus võrdlemaks novembris 2005. a läbiviidud küsitluse järgseid toimunud muudatusi haridusasutustes pedagoogide tööks vajalike töötingimuste, palga, töötervishoiu ning kvalifikatsioonitõstmise, õppe- ja kasvatustöö jt oluliste probleemide lahendamisel, esitada vastavasisulised ettepanekud HTMile, kohalikele omavalitsustele ja haridusasutuste juhtkondadele;

1.7.Muuta traditsiooniks EHLi igaaastased kohtumised EV Riigikogu erakondade esindajate ja haridus- ja teadusministriga ning maakonna- ja linnaliitude poolt korraldatavad kohtumised kohtadelt valitud Riigikogu liikmetega ja kohalike omavalitsuste esindajatega arutamaks võimalusi hariduse valdkonna paremaks edendamiseks;

1.8.Taotleda avalik-õigusliku sotsiaalkindlustuse arendamist, mille juhtimisest võtavad osa nii a/ü kui tööandjate esindajad;

1.9.Tugevdada tööd EV Riigikogu kultuurikomisjoniga, Vabariigi Valitsusega, kohalike omavalitsuste ühendustega, kodanikeühendustega ja ajakirjandusega EHL seisukohtade ja nõudmiste selgitamiseks, meie nõudmistele toetuse saamiseks ning vajadusel vastavate seaduste, jt õigusaktide ning otsuste vastuvõtmiseks;

1.10.Nõuda TALO tegevuse tõhustamist nii juhatuse töö sihipärasemaks muutmisel, palgaläbirääkimiste korraldamisel, täiendavate finantside saamiseks vastavate projektide koostamisel kui tegevuse avalikustamisel;

1.11.Luua EHLi organisatsioonid Tartu ja Pärnu linnades, tugevdada koostööd õpetajate aineühendustega;

1.12.Jätkata koostöös HTMiga konkursi „Aasta Õpetaja”, Eesti Koolispordi Liiduga õpetajate spordivõistluste korraldamist, toetada rahaliselt Eesti Õpetajate Meeskoori;

1.13.Muuta EHL maililist sisukamaks, kasutades seda lisaks infole a/ü usaldusisikute poolt organisatsioonide tegevusega seotud probleemide tõstatamiseks ja arutamiseks ning lahenduse leidmiseks;

1.14.Jätkata ja otsida võimalusi firmadega lepingute sõlmimiseks EHLi liikmetele täiendavate soodustuste saamiseks;

1.15.EHL maakonna- ja linnaliitudel, arvestades tänapäeva nõudmisi, vajadusel kaasajastada oma põhikirjad;

1.16.EHL maakonna- ja linnaliitudel analüüsida liikmekonna tegevust lähtuvalt õpetaja eetikakoodeksi nõuetest ning rikkumiste puhul rakendada abinõusid olukorra parandamiseks;

1.17.Taotleda SA Presidendi Kultuurirahastu hariduspreemiate rahalist ja autasustatavate arvu suurendamist;

1.18.Töötada välja EHL poolt tunnustamise süsteem haridust edendavate ja õpetajate palgaprobleeme positiivselt lahendavatele tööandjatele ja kohalikele omavalitsustele;

1.19.Töötada välja EHL poolt negatiivsete auhindade süsteem tööandjatele ja kohalikele omavalitsustele hariduse jaoks pidurdavate (ka õpetajate palgaprobleemide lahendamist takistavate) otsuste tegemisel;

1.20.Töötada välja ja rakendada süsteem parimate a/ü organisatsioonide autasustamiseks, eriauhindade väljaandmiseks a/ü liikmetele väljapaistvate saavutuste eest oma kutsetöös.

2.Töö- ja kutsealaste õiguste kaitse ja sotsiaaltagatiste alal

2.1.Seada EHLi üheks oluliseks eesmärgiks haridusasutuste ametiühingu organisatsioonide ja asutuse juhtkonna ning kohalike omavalitsustega kollektiivlepingute sõlmimine, taotleda kollektiivlepingute kaudu pedagoogidele täiendavate sotsiaaltagatiste ja üleriigiliselt kehtestatud palga alammääradest kõrgemate palgamäärade kehtestamist;

2.2.Osaleda aktiivselt töösuhete ja sotsiaalsete tagatiste alastel läbirääkimistel võimu- ja valitsemisorganitega ning tööandjatega, töösuhteid ja -tingimusi, tööhõivet, sotsiaalkindlustust ning sotsiaalkaitset reguleerivate õigusaktide väljatöötamise komisjonide töös, teha haridustöötajate huvides omapoolseid ettepanekuid seadusandlike aktide eelnõudes;

2.3.Osaleda õpetajatele kavandatava kutse- ja uute kvalifikatsiooninõuete väljatöötamisel ja rakendamisel;

2.4.Seoses õpilaste arvu vähenemisega haridusasutuste reorganiseerimisel või sulgemisel informeerida EHL liikmeid ümberõppe võimalustest;

2.5.Kaitsta haridustöötajate õigusi, korraldada juriidilisi konsultatsioone, anda välja vastavasisulisi infolehti. Pöörata erilist tähelepanu õpetajate vaimse ja füüsilise tervise kaitsele seoses tööstressi jt õpetaja töö iseärasusest tulenevate ohuteguritega;

2.6.Nõuda HTMilt abinõude väljatöötamist ja rakendamist õpetajate kaitseks nii vaimse vägivalla kui koolivägivalla vastu, õpetajate ja õpilaste õiguste ja kohustuste täpsustamist;

2.7.Taotleda koolieelsete lasteasutuste õpetajatele teiste õpetajatega võrdset puhkust;

2.8.A/ü organisatsioonidel rakendada osalusdemokraatia, informeerimise, konsulteerimise, sotsiaalse dialoogi põhimõtetest tulenevaid koostöövorme haridusasutustes.

3.Hariduspoliitika alal

3.1.Taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumilt Eesti riikliku haridusstrateegia koostamist ning aktiivselt osaleda selle väljatöötamisel;

3.2.Taotleda Vabariigi Valitsuselt hariduskapitali loomist rahastamaks pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmisega seonduvat tegevust;

3.3.Aktiivselt osaleda pedagoogide elukestva õppe kaasaja nõuetele vastava täiend- ja ümberõppe riikliku süsteemi loomisel, taotleda õpetajate koolitamiseks ettenähtud investeeringute suurendamist;

3.4.Säilitades sõltumatuse erakondadest teha koostööd kõigi poliitiliste jõududega haridusküsimuste edukamaks lahendamiseks;

3.5.Suunata oma esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumi komisjonidesse osalemaks haridusalaste seaduste eelnõude ja määruste projektide koostamisel;

3.6.Kutsuda Riigikogu erinevate fraktsioonide, kultuurikomisjoni ja Vabariigi Valitsuse ning HTM esindajad EHL volikogudele esinemaks hariduspoliitilistes küsimustes;

3.7.Jätkata koostööd omavalitsuste ühendustega ja Eesti Koostöökoguga, korraldada nendega ühiseid üritusi arutamaks võimalusi hariduse edendamiseks ning parema koostöö korraldamiseks;

3.8.Sõlmida Eesti Koolijuhtide Ühendusega ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusega koostöölepingud haridusprobleemide sh pedagoogide palga alammäärade tõstmise paremaks lahendamiseks, pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise sihipärasemaks korraldamiseks ning nende töötingimuste parandamiseks.

4.Haridustöötajate töötasustamise küsimuste lahendamine

4.1.Aktiivsemalt jätkata tegutsemist eesmärgi saavutamiseks, et haridustöötajad saaksid oma vastutusrikka töö eest õiglast, motiveeritud ja piisavat tasu, mis kindlustaks neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme;

4.2.Taotleda Vabariigi Valitsuselt ja HTMilt õpetajate palga alammäärade kehtestamiseks, eesmärgiga jõuda õpetaja palgamääraga vabariigi keskmisele tasemele, konkreetset tegevuskava aastateks 2009 – 2011;

4.3.Taotleda õpetajatele õppe- ja kasvatustöö nädalatundide arvu vähendamist 18 tunnile ja liitklassides 16 tunnile, klassijuhataja töötasu maksmist vähemalt 25% õpetajale atesteerimisel kinnitatud palga alammäärast, töötasustamisel pedagoogilise staaži arvestamist ja aastas 13. kuupalga maksmist;

4.4.Taotleda HTMi, kohalike omavalitsuste üleriigiliste ühenduste ja Eesti Koolijuhtide Ühendusega ühiste kavatsuste väljatöötamist pedagoogide palga alammäärade olulisemaks tõstmiseks;

4.5.Saavutada koolieelsete lasteasutuste õpetajatele jt kohalikust eelarvest palka saavate haridustöötajate palkade otsustav tõus ja neile üleriigiliselt kehtestatud palga alammäärade kehtestamine;

4.6.Osaleda koos TALOga Vabariigi Valitsusele ettepanekute esitamisel ühtse palgapoliitika väljatöötamiseks riigi- ja kohalikust eelarvest palka saavatele töötajatele sh haridustöötajatele ning selle süsteemi käivitamiseks;

4.7.Jätkata õpetajatele üleriigiliselt kehtestatud palga alammääradest kinnipidamise kontrollimist kohtadel, vajadusel nõuda ettenähtud palgamäärade kehtestamist;

4.8.Pöörduda Riigikontrolli poole ettepanekutega kontrollida regulaarselt pedagoogidele ettenähtud palgavahendite sihipärast kasutamist.

5.Rahvusvahelise koostöö alal

5.1Süvendada koostööd Education Internationali, Lärarförbundeti, OAJ, Sloveenia, Läti ja Leedu haridustöötajate a/ü-dega, luua sidemed Portugali haridustöötajate a/ü-ga, kutsuda nende esindajaid meie a/ü seminar-õppustele;

5.2Osaleda aktiivselt Euroopa Ametiühingute Hariduskomitees(ETUCE), teha omapoolseid ettepanekuid Euroopa Liidu tasemel vastuvõetavate haridust puudutavate aktide osas;

5.3Tagada EHL esindajate osalemine rahvusvahelistes projektides, aktiivne osasvõtt rahvusvahelistest konverentsidest, nõupidamistest ja seminaridest tagamaks a/ü töökogemuste eduka rakendamise, seada väliskoolituse üheks peaeesmärgiks a/ü koolitusprogrammide maaletoomise ja nende rakendamise või meie esindajate osalemise väliskoolitusel. Leida võimalusi EHL juhatuse ja volikogu liikmetele välisriikide haridustöötajate a/ü tegevusega tutvumiseks.

Eesti Haridustöötajate Liidu arengu- ja tegevussuunad aastateks 2009 – 2012 on heaks kiidetud EHL üldkoosolekul 28. oktoobril 2008. a.

Evi Veesaar Üldkoosoleku juhataja

Mare Ojasalu Protokollija