Eesti haridustöötajate ametiühing, praeguse nimetusega Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), moodustati 1990.a. eesmärgiga seista võimu- ning valitsemisorganite ning tööandjate ees haridustöötajate seaduslike huvide kaitsel. 28.septembril 2000.a. kinnitati meie põhikirja uus redaktsioon.

Seisuga 01.01.2008.a. kuulub meie ridadesse 561-s organisatsioonis 11418 haridustöötajat, linnades ja maakondades on EHL-il regionaalsed liidud. Vabariigi munitsipaalkoolide õpetajaskonnast on 67% meie liidu liikmed.

EHL on õpetajate maailmaorganisatsiooni Education International liige, kuhu kuulub üle 29 miljoni haridustöötaja üle kogu maailma, samuti kuulub EHL Euroopa Ametiühingute Hariduskomiteesse(ETUCE) ja TALO kaudu Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC). Oleme ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) üheks asutajaliikmeks. Koos Soome haridustöötajate ühinguga OAJ panime aluse Balti mere äärsete riikide haridustöötajate organisatsioonide regulaarsele koostööle(10 riiki). Koostöölepingud on meil OAJ-ga, Rootsi õpetajate ühingute Lärarförbundet ja Lärarnas Riksförbund, Saksamaa Teenistujate A/ü-ga(DBB), Läti ja Leedu haridustöötajate liitudega ning Sloveenia haridustöötajate a/ü-ga ESTUS. Koostöökokkulepe on sõlmitud Eesti Haridus-ja Teadusministeeriumiga, Eesti Üliõpilaskondade Liiduga, Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduga. Sõlmimisel on koostöölepe Kreeka õpetajate a/ü-ga OLME. EHLi liikmetele annavad olulisi soodustusi meie koostöölepingud Eesti Statoiliga, mobiilsideteenuste firmaga ELISA ja turismifirmaga Tiit Reisid.

EHL on aktiivselt osalenud seaduseelnõude väljatöötamisel ning ning nende eelnõude projektidesse täienduste ning paranduste esitamisel ning Haridusministeeriumi määruste jt.dokumentide koostamisel. Meie algatusel võttis EV Valitsus vastu otsuse ühineda rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga(ILO).

Meie linna- ja maakonnaliitude ning haridusasutuste organisatsioonide tegevuse tulemusena on paljudes haridusasutustes sõlmitud kollektiivlepingud, täiustunud on töötajate teadmised-oskused individuaalsete töölepingute sõlmimisel. Kohalikest eelarvetest palka saavate haridustöötajate töötasustamise probleeme aitab lahendada TALO vahendusel sõlmitud koostöökokkulepe kohalike omavalitsuste liitudega.

EHL võtab osa TALO vahendusel palgaläbirääkimistest Eesti Vabariigi Valitsusega ja omavalitsuste ühendustega ning kolmepoolsetest läbirääkimistest sotsiaaltagatiste jm. küsimustes valitsuse, tööandjate ja a/ü vahel.

Kuna haridustöötajate töötasu ei vasta veel nende tööpanusele, siis võitlus haridustöötajate palkade reguleerimise eest on kujunenud meie tegevuse üheks põhisuunaks. 1997.a. võtsime aktiivselt osa palganõudmiste esitamiseks korraldatud streigist. 4. detsembril 2003. aastal TALO korraldatud esimesest ühepäevasest streigist taasiseseisvunud Eestis võttis osa 20000 haridus- ja kultuuritöötajat nende seas üle 13 000 õpetaja. Streikijate põhinõudmiseks oli õpetajate palga alammäära tõstmine Vabariigi keskmisele tasemel ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate palga alammäärade kehtestamine. Alates 1. jaanuarit 2004.a suurendati koolides palgafondi 12% võrra.

Oleme suutnud seni seista selle eest, et koos õpetajate palkade reguleerimisega ei ole tõstetud õpetajate ametikohajärgset nädala tunnikoormust. TALO ja Valitsuse vahel sõlmitud töötasustamise kokkulepped on suurendanud haridustöötajate palkasid, kuid saavutatud tulemused ei rahulda ja seetõttu jäävad palgaküsimused EHL-i tegevuse päevakorda.

Saamaks tõeseid andmeid haridustöötajate töö- ja palgaküsimuste kohta ning faktilist materjali palgaläbirääkimisteks EV Valitsusega (TALO vahendusel) oleme korraldanud igal aastal haridustöötajatele vastavaid ülevabariigilisi küsitlusi.

Saamaks tõest infot õpetajate tööaja ja tööülesannete kohta korraldasime 2005. a sügis-talvel sellekohase üleriigilise uuringu, millest tehti põhjalik kokkuvõte vastavate ettepanekutega koostöös TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogidega.

HTMi eestvedamisel ei peetud kinni PGS §45 ettenähtust aastatel 2004 ja 2005 õpetajatele palga alammäärade kinnitamiseks. Neil aastatel anti õpetajatele ettenähtud palgavahendid KOVidele ilma üleriigiliste ettekirjutusteta jagamiseks. Selle tulemusena erinesid põhjendamatult 2005. aastal õpetajate palgad 1500-2000 kr võrra. EHL saavutas alates 2006. aastast uute üleriigiliste palga alammäärade kinnitamise. Alates 2007. aastast oleme taotlenud jätkuvalt õpetajate palga alammäärade viimist vabariigi keskmise palga tasemele. Samas loodame uuesti saavutada ka koolieelsete lasteasutuste õpetajatele üleriigiliste palga alammäärade seadustamine.

Selleks, et teavitada haridustöötajaid vabariigis vastuvõetud uutest seadustest ja määrustest ning ametiühingulise tegevuse korraldamisest, käivitasime koostöös Lärarförbundeti, Lärarnas Riksförbundi ja OAJ-ga alates 1992.a. ülevabariigilise kursuste süsteemi haridusasutuste ametiühingu usaldusisikutele. Kuna uute seaduste ja määruste rakendamisega on haridusasutustes tekkinud palju küsimusi, siis üheks meie tegevuse lõiguks on ka juriidiliste konsultatsioonide andmine. Juriidiliste probleemide selgitamiseks ja tekkida võivate konfliktsituatsioonide ennetamiseks, teabe edastamiseks uute seaduste ja määruste kohta anname välja igakuist infolehte (a'1000 eks.). Oluliseks abiks a/ü usaldusisikule ja kõikidele haridustöötajatele on EHL-i poolt koostatud ja väljaantud 230-leheküljeline "Käsiraamat". Kavas on uue kaasajastatud käsiraamatu väljaandmine.

EHL korraldab oma liikmetele-õpetajatele rahvusvahelise õpetajate kaardi(ITIC) saamist.

Koos Haridusministeeriumiga korraldame konkurssi "Aasta Õpetaja". EHL finantseerib Õpetajate meeskoori tegevust ja osaleb koostöös Eesti Koolispordi Liiduga õpetajate spordivõistluste korraldamisel. Osaleme aktiivselt Presidendi Kultuurirahastu poolt hariduspreemiate taotlemisel.