UUS! küsida a/ü usaldusisikult või EHL maakonna-/linnaliidust
23.03.2004
Ilmus EHL infoleht nr.77 märts 2004.a.
- "Seaduses "2004. aasta riigieelarve"" eraldisteks kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotus (väljavõte VV 25.02.2004 määrusest nr 45)
- Kutseõppeasutuste koolituskoha maksumus 2004.aastal (VV 22.01.2004 määrus nr 14)
19.-20.veebruaril k.a toimus Laulasmaa konverentsi- ja puhkekeskuses Eesti Haridustöötajate Liidu korraldusel seminar EHLi volikogu ja juhatuse liikmetele. Seminaril esines EHLi kutsel ettekandega pedagoogikateaduste doktor hr Ludwig Eckinger Saksamaalt. Dr Eckinger on ühtlasi Saksamaa Haridus- ja Kasvatusala Töötajate Liidu esimees, Teenistujate Ametiliidu Akadeemia asejuhataja ning Euroopa Liidu hariduse- ja teaduskomisjoni juhatuse liige. Oma ettekandes käsitles lektor järgmisi teemasid: koolisüsteemi filosoofia muutmise vajadus või aja nõue, lasteaed ja kool - koostöö lapse nimel, koolist väljalangevus, koolivägivalla tagamaad.
20.02.2004
Läänemere piirkonna õpetajate kultuurikonkurss
Läänemere piirkonna õpetajate kultuurikonkurss toimub Soomes, Heinolas 11.-13. 06.2004.a. Vastavalt konkursi reglemendile on see mõeldud õpetajatena töötavatele ja õpetajaks õppivatele inimestele Soomest, Eestist ja Rootsist. Korraldajaks on OKKA sihtasutus koostöös Õpetusala koolituskeskuse Opeko ja Heinola linnaga. Ürituse patrooniks on pr Eeva Ahtisaari.
Konkursist saab osa võtta järgmistel erialadel: laulmine (eraldi naised ja mehed), instrumentaalmuusika, deklameerimine, kujutav kunst ja käsitöö(pehmed materjalid). Auhinnad on igas kategoorias 500-1500 eurot. Osavõtuks registeerimine on kuni 15.04.2004.a.
Konkursi ajal on õpetajatel võimalik osa võtta ka Opeko korraldatud koolitusest "Kunst ja kultuur õppetöös" Korraldajad pakuvad omalt poolt võimalust konkursist osavõtjaile kohapealsete kulude katmist.
Lisainformatsiooni konkursist osavõtuks saab Eesti Haridustöötajate Liidu maakonna- ja linnaliitudest.
Loodame, et Eestist leidub hulganisti asjast huvitatud õpetajaid, kuna konkurss aitab kaasa ka ühiste huvidega inimeste omavaheliste sidemete tugevdamisele.
Sven Rondik
EHL juhatuse esimees
12.01.2004
Avalik kiri Riigikogu kultuurikomisjonile ja Vabariigi Valitsusele
Kas Riigikogu kultuurikomisjoni ja Vabariigi Valitsuse vastasseis õpetajate palgamäärade küsimuses?
4.detsembril 2003 TALO korraldatud streigil oli osalejate üheks põhinõudmiseks taastada koolieelse lasteasutuse seaduse §27 varasem versioon, mis nägi ette koolieelse lasteasutuse pedagoogide palga alammäärade kehtestamise üleriigiliselt ja tühistati Riigikogu 12.novembril 2003.a koolieelse seaduse muutmisega. Palga alammäärad peaksid olema õpetajatel samased sõltumata omavalitsuse ja lasteasutuse asukohast, kuna õpetajate kvalifikatsiooninõuded ja õppekavad on kehtestatud üleriigiliselt. Eesti Keskerakonna, Mõõdukate ja Isamaaliidu fraktsioonide poolt 11.detsembril 2003.a algatati eelnõu "Koolieelse lasteasutuse seaduse §27 muutmise seadus", millega taheti taastada varasemas seaduses ettenähtud koolieelsete lasteasutuste õpetajatele palga alammäärade kehtestamine. Nimetatud eelnõu oli Vabariigi Valitsuses arutusel 8.jaanuaril 2004.a ja Valitsus otsustas seda mitte toetada. Seoses sellega tekib küsimus, kuidas Valitsus võib ignoreerida kõrgema seadusandliku organi Riigikogu kultuurikomisjoni seisukohta selles küsimuses. Nimelt saatis Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna 18.detsembril 2003.a TALO-le avaliku vastuse (kiri 18.12.2003 nr 2-14/2225/2), milles on märgitud: "Riigikogu kultuurikomisjon arutas Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO avalikku pöördumist Riigikogu poole ja toetab TALO järgmisi nõudmisi:
1. Kõrgharidusega töötaja palga alammäär, kui ta töötab täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal peab olema võrdne Rahandusministeeriumi poolt samaks aastaks prognoositava keskmise palgaga.
2. Taastada koolieelse lasteasutuse seaduse versioon, mis näeb ette lasteasutuse pedagoogide palga alammäärade kehtestamise üleriigiliselt.
Kas Riigikogu komisjoni seisukohad on Valitsusele ainult teadmiseks võtmiseks või peab neid ka arvestama? Mida arvavad sellest asjaosalised?
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse nimel
Sven Rondik Juhatuse esimees
09.01.2004
19.12.2003
Riigikogu kultuurikomisjoni avalik vastus TALO pöördumisele
Riigikogu kultuurikomisjon arutas Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO avalikku pöördumist Riigikogu poole ja toetab TALO järgmisi nõudmisi:
1. Kõrgharidusega töötaja palga alammäär, kui ta töötab täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal peab olema võrdne Rahandusministeeriumi poolt samaks aastaks prognoositava keskmise palgaga.
2. Taastada koolieelse lasteasutuse seaduse versioon, mis näeb ette lasteasutuse pedagoogide palga alammäärade kehtestamise üleriigiliselt.
Riigikogu kultuurikomisjon on valmis dialoogiks vabariigi haritlaskonnaga, et väärtustada kultuuri- ja haridustöötajate ning teadlaskonna positsiooni Eesti ühiskonnas.
Kultuurikomisjon tänab kõiki põhikoole, gümnaasiume ja koolieelseid lasteasutusi, kes saatsid meile teateid streigist osavõtust või selle toetamisest ning esitasid oma nõudmised. Kirju sai kokku kaugelt üle kahesaja. Kuna põhinõudmised on samad, mis TALO pöördumises, palume ülaltoodut käsitada ka vastusena teie kirjadele.
Neile, kes tunnevad huvi komisjonis toimunud TALO avaliku pöördumise arutelu vastu, võivad Riigikogu koduleheküljel lugeda kultuurikomisjoni 16. detsembri istungi protokolli nr 53.
10.12.2003
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO korraldatud üleriigilisest streigist 4.detsembril 2003.a Eestis
Streigist võttis osa üle 18500 töötaja ning toetusstreikidest üle 2000. Eesti Haridustöötajate Liidu poolt osales streigis 13014 haridustöötajat, meie liikmeskonda kuulub 15000 haridustöötajat.
Oluline oli, et lisaks haridus- ja kultuuritöötajatele osalesid toetusstreigis ka raudteelased, kes peatasid 4.detsembril tunniks ajaks reisirongide liikluse ning ka linnades autobussijuhid. Streik leidis hea vastuvõtu, vajadus haridus- ja kultuuritöötajate palkade tõstmiseks leidis mõistmist. 3.detsembril püüdis Valitsus streiki ära hoida, kutsudes peaministri juurde TALO ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimehed. Kuna Valitsusel midagi ametiühingutele vastuvõetavat pakkuda ei olnud, siis jäid a/ü esindajad, vaatamata tugevale survele, streigi korraldamisele kindlaks.
Streigipäeval toimus üle 3000 osavõtjaga haridus-, kultuuri- ja teadustöötajaga meeleavaldus Tallinnas Riigikogu hoone ees ja Viljandi Haridustöötajate Liidu poolt korraldatud 450 osavõtjaga meeleavaldus Lõuna-Eestis Viljandis. Meeleavaldusest osavõtjaid esitasid omapoolsed nõudmised Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele. Meeleavaldusest osavõtjate pöördumine loeti ette ka Riigikogu istungil ning meeleavaldusel Tallinnas esines Riigikogu aseesimees hr Peeter Kreitzberg.
Nii streik kui meeleavaldused läksid korda ning loodame, et edaspidi TALO liikmeskonna palgaolud paranevad.
Lugupidamisega,
Sven Rondik Eesti Haridustöötajate Liidu esimees
26.11.2003
ÕPETAJATE STREIK ON SEADUSLIK!!!
Viimastel päevadel on kerkinud üles mitmeid õpetajate protestiaktsioonidega, sh streigiga seonduvaid küsimusi.TALO ja tema kaudu ka Eesti Haridustöötajate Liit on oma nõudmisi kajastanud kogu Valitsusdelegatsiooniga toimunud palgaläbirääkimiste aja, sealhulgas ka asjaolu, et kokkuleppele ei jõutud palga alammäärade kehtestamise osas.Töötüli pooled on läbinud kõik töötüli lahendamise seaduses ettenähtud lahenduse otsimise etapid. Riikliku Lepitaja otsus 10. novembrist 2003 ütleb, et pooltele palgaküsimustes töörahu kohustus ei kehti.
Milline on ja millel põhineb streiki kavandavate pedagoogide nõue? Põhikooli - ja gümnaasiumiseaduse § 45 kohaselt lepivad munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärades õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste volitatud esindajad ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajate delegatsioon, so Eesti Haridustöötajate Liit. Kuna kohalike omavalitsusüksuste esindus ei ole aastaid läbirääkimistest osa võtnud, ongi läbirääkijateks õpetajate palga alammäärade osas jäänud Vabariigi Valitsus ja Eesti Haridustöötajate Liit (TALO delegatsiooni koosseisus). Sama seaduse sama paragrahv ütleb, et kokkuleppe mittesaavutamisel kehtestab munitsipaalkooli õpetajate palga alammäärad üleriigiliselt Vabariigi Valitsus. Siit nähtub selgelt, millel põhineb pedagoogide nõue, sh munitsipaalkoolide pedagoogide nõue - so nõue Vabariigi Valitsusele, et ta kehtestaks kõrgharidusega töötajale kõrgharidust nõudval ametikohal, so on siis noorempedagoogile, 2004. aastaks vähemalt vabariigi keskmise palga. Vastavalt ametijärgule suureneks propotsionaalselt kõigi pedagoogide palk. Seega on täiesti selge, et protesteeritakse Vabariigi Valitsuse vastu - kohalikud omavalitsused ei kehtesta üleriigiliselt palga alammäärasid. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 sätestab, et analoogiline kord kehtestatakse ka koolieelse lasteasutuse pedagoogide palga alammäärade suhtes. Esimestel läbirääkimistel Vabariigi Valitsusega oligi valitsuse poolt kavandatud koolieelse lasteasutuse pedagoogide palga alammäärade kehtestamine. See oleks võimaldanud ühtlustada pedagoogide väga erinevaid palkasid kohalike omavalitsuste lõikes, kuna riigi poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuded kehtivad kõigile pedagoogidele. Edasiste läbirääkimiste käigus Valitsusdelegatsioon loobus oma seisukohtadest ja teatas, et algatab koos kohalike omavalitsuste liiduga selle seadusesätte kehtetuks tunnistamise Riigikogu poolt. Seega - ka koolieelsete lasteasutuste pedagoogide nõue ja sellest tulenevad protestiaktsioonid põhinevad seadusel - nimelt nõuavad nad läbirääkimiste ajal kehtinud koolieelse lasteasutuse seaduse §27 täitmist ning koolieelse lasteasutuse pedagoogidele üleriigiliselt palga alammäärade kehtestamist. Ka siit on ilmselge, et protesteeritakse Vabariigi Valitsuse vastu - üleriigilisi palga alammäärasid ei kehtesta kohalik omavalitsus.
Streigi korraldamise seaduslikkus. Õigus osaleda seaduslikus streigis tuleneb põhiseadusest. Pedagoogid jt haridustöötajad ei kuulu töötajate kategooriasse, kelle streigi korraldamise õigust oleks seadusega piiratud. Streik on töötüli lahendamise äärmuslik vorm, mida kasutatakse siis, kui teised lepitustegevused ei ole andnud tulemusi. Nagu märgitud, on seaduses ette nähtud etapid töötüli lahendamiseks läbirääkimiste teel, sh Riikliku Lepitaja vahendusel, läbitud. Streigi kui ühe protestiaktsiooni korraldamist reguleerib kollektiivse töötüli lahendamise seadus (RT I 1993, 26, 442; 1996, 3, 57; 1998, 57, 858; 2002, 63, 387 ). Seaduse § 15 sätestab protseduurid, mida kollektiiv, kes on otsustanud streikida või streikijaid toetada ( toetusstreigi sätestab § 18 ), peab täitma. Streikijail on kohustus teatada teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt 2 nädalat ette. Tööandja omakorda on kohustatud informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldsust. Korraldatavast streigist on TALO kui streigi korraldaja teavitanud teist poolt, so valitsust ja Riiklikku Lepitajat seaduses ettenähtud korras. Samas on ka kõik streikivad haridusasutuse töötajad kohustatud teavitama oma direktorit/juhatajat kui tööandjat(tööandja esindajat) ning kohalikku omavalitsust kavandatavast streigist ettenähtud tähtaja jooksul, so streigist 2 nädalat ja toetusstreigist vähemalt 3 päeva ette. See on vajalik , et tööandja saaks töö streigi päeval ümber korraldada ja teostada talle § 15 lg 2 ning teistest seadustest tulenevaid toiminguid.Töö korraldamise eest asutuses streigi päeval vastutab tööandja- selleks ongi talle ette nähtud etteteatamistähtaeg. Seadus ei sätesta, et streigi korraldamiseks oleks vajalik tööandja luba. Seega ei ole mõnede tööandjate ( vahel ka kohalike omavalitsusjuhtide või isegi ministeeriumide) seisukoht, et nad ei luba streikida ( näiteks ei luba tunde ära jätta ), seadusega kooskõlas. Tööandja otsustab, kuidas töö streigi päeval, kui streikivad töötajad oma tööülesandeid ei täida, korraldada. Kui tunde ära ei jäeta, peab direkor kindlustama õppetöö jm tegevuse korraldamise koolis. Seaduslikus streigis osalemiseks ei ole vaja tööandja luba ega nõusolekut, streigis osaleja tööleping on peatunud ja ta ei pea täitma töökohustusi ning teda ei saa distsiplinaarkorras karistada. Soovitan siinkohal veel vaadata meie eelmisi teile saadetud selgitusi: streigijuhi kohustused ning töötajad streigi päeval.
Sven Rondik
EHL juhatuse esimees
12.11.2003 Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse 11.novembri 2003.a otsus streigi korraldamisest
Ära kuulanud EHL juhatuse esimehe S.Rondiku informatsiooni ja läbi arutanud TALO algatusel oma liikmeskonna üleriigilise ühepäevase streigi korraldamisega seonduvat juhatus märgib järgmist.
Lähtudes sellest, et Riikliku lepitaja otsusega 10.novembrist 2003.a loeti TALO ja Valitsuse vahel 2004.a palgakokkuleppe läbirääkimised lõppenuks leppimust saavutamata ning töörahu kohustus ei kehti, EHLi a/ü organisatsioonidel alustada aktiivset ettevalmistust ühepäevase streigi korraldamiseks. Selle korraldamisel lähtuda TALO juhatuse 10.novembri 2003 otsusest, millega määrati TALO liikmeskonna ühepäevase streigi päevaks 4.detsember 2003.a juhatus otsustab:
Vaata lisaks
Riikliku lepitaja otsus
Materjal streigist teatamise kohta
28.10.2003
Ilmus EHL infoleht nr.75 oktoober 2003.a. UUS! küsida a/ü usaldusisikult või EHL maakonna-/linnaliidust
- Streigi korraldamise õiguslikud alused ja streikijate võimalikud nõudmised
- Soovitused töötajate protestiaktsioonide praktiliseks läbiviimiseks
Presidendi kultuurirahastu nõukogu valis 35 kandidaadi seast välja kolm hariduspreemia saajat: Tartu Ülenurme Gümnaasiumi õpetaja-metoodik Tarmo Kerstna saab silmapaistva koolikorraldusliku tegevuse eest 50.000 krooni, Vanalinna Hariduskolleegiumi juhtaja Kersti Nigesen uut tüüpi haridusasutuse ja ainulaadse haridusmudeli loomise eest 30.000 krooni ning Tallinna Pedagoogikaülikooli õppetooli juhataja ja gümnaasiumiastme õppekirjanduse autor professor Martin Ehala 20.000 krooni. Rahastu annab preemiad üle kolmapäeval.
16.09.2003
15.09.03.a toimus TALO ja Valitsuse palgaläbirääkimiste järjekordne voor. HTM esindaja P.Ratas teatas, et 2004.aastal suurendatakse munitsipaalkoolide õpetajate ettenähtud palgavahendeid 8% (130 miljonit krooni), mis antakse üle kohalikele omavalitsustele otsustamiseks.
HTM on õpetajate palga alammäärade tõstmise vastu (2004.a jäävad samad, mis k.a) ja omavalitsuste soovidele vastu tulles annab palgavahendid neile kohapeal otsustamiseks. Sellega tahetakse väidetavalt hakata lahendama lubadust nn "heale õpetajale topeltpalk". Sisuliselt tähendab see seda, et iga omavalitsus otsustab palgavahendite kasutamise ainult temale teadaolevate reeglite järgi ning atesteerimise tulemusi võib, aga ei pea arvestama. 8%-lise palgakasvu 2004.a peaksid võimaldama ka kutsekoolidele eraldatavad rahalised vahendid.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks eraldatakse täiendavalt sama palju kui käesoleval aastal so 100 miljonit krooni, mida jagatakse koos kultuuritöötajatega. P. Ratase info kohaselt kavatsetakse Riigikogu poliitikute poolt algatada koolieelse lasteasutuse seaduse §27 muutmine, mis välistaks neile 2004.a palga alammäärade kehtestamise.
Läbirääkimistel on TALO liikmesliidud ja sealhulgas EHL, üksmeelselt pidanud vajalikuks tõsta töötajate ja sh õpetajate palga alammäärasid, eesmärgiga saavutada kõrgharidusega töötaja palga alammääraks vabariigi keskmine palk.
Ajakirjanduses avaldatud pressiteated selle kohta, et TALO nagu oleks kokku leppinud 2004.a palgatõusu vahendite sellise jaotamisega, ei vasta tõele. 17.septembril k.a tuleb kokku TALO erakorraline üldkogu, et arutada TALO edasist tegevust 2004.a esitatud palganõudmiste täitmiseks.
Üldkogu otsuse alusel kavandame oma edasise tegevuse.
08.09.2003.a.
Ilmus EHL infoleht nr.74 September 2003.a.
- EHL pöördumine - Õpetajate palgad 2004.aastal
- EHL pöördumine - Koolieelse lasteasutuse õpetajate palgad
- Väljavõte EVV minsteeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vahekokkuleppest 2004. eelarvete osas
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse 28.08.2003.a avalikud pöördumised "Õpetajate palgad 2004.aastal" (vaata pöördumise teksti) ja "Koolieelse lasteasutuse õpetajate palgad" (vaata pöördumise teksti).
15.08.2003.a.
Ilmus EHL infoleht nr.73 August 2003.a.
Infolehes vastatakse küsimustele, mis on tekkinud seoses töö- ja puhkeaja seaduse rakendamisega 1.septembrist k.a.
20.06.2003.a.
SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu asutas uue haridusalast tegevust väärtustava preemia ja kuulutab välja konkursi Hariduspreemia 2003. (vaata pöördumise teksti).
17.04.2003.a.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus,arutanud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepingu 2003-2007 haridus- ning teadus- ja arendustegevuse poliitika põhimõtteid ja eriti koalitsioonilepingu punkti 13 kavandatut, mis näevad ette koolijuhi õiguste suurendamist õpetajatele palga määratlemisel, õpetajatele tähtajaliste töölepingute rakendamist ja õpetajate valimist konkursi korras ning heale õpetajale topeltpalga määramist, otsustas antud küsimustes pöörduda peaministri, Riigikogu kultuurikomisjoni ja õiguskomisjoni ning haridus- ja teadusministri poole (vaata pöördumise teksti).
25.03.2003.a.
VÕISTLUSE "AASTA ÕPETAJA" 2003. a JUHEND
Võistluse "Aasta Õpetaja" korraldavad Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium, maavalitsused, Eesti Haridustöötajate Liit, linnavalitsused ning Eesti Haridustöötajate Liidu maakonna- ja linnaliidud.
Võistluse eesmärgiks on tõsta esile, tunnustada ja tutvustada üldsusele õpetajaid, kasvatajaid, haridusasutuste juhte jt haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna, Eesti elu.
Kandidaate võivad esitada õpilased, lapsevanemad, pedagoogide ühendused ja kollektiivid, omavalitsuste liidud, kohalikud omavalitsused ning üksikisikud, haridusasutuse juhtkond jne. Argumenteeritud ettepanekud esitatakse õppeasutuse hoolekogule (nõukogule), kes koos ametiühingu organisatsiooniga hindab laekunud esildisi ja otsustab, keda ja missuguste argumentide alusel esitada õppeasutuse kandidaatidena maavalitsusele või linnavalitsusele. Õppeasutuste hoolekogude (nõukogude) esildiste põhjal otsustavad maavalitsused või linnavalitsused koos Eesti Haridustöötajate Liidu maakonna-/linnaliiduga, kellele esitatud kandidaatidest omistada "Aasta Õpetaja" nimetus.
"Aasta Õpetaja" nimetuse vääriliseks tunnistatute hulgast valivad maavalitsuse haridusosakond või linnavalitsuse haridusamet ja haridustöötajate maakonna-/linnaliit välja esindaja(d), keda maakond/linn saadab "Aasta Õpetaja" võistluse üleriigilisele kokkutulekule, mis toimub laupäeval, 4. oktoobril 2003.a. Tartus. Üleriigilise kokkutuleku korraldajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Haridustöötajate Liit. (Osavõtjate nimed teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Eesti Haridustöötajate Liidule hiljemalt 22. septembriks 2003.).
"Aasta Õpetaja" üleriigilisele kokkutulekule kutsutakse maakondade ja linnade esindajad (kokku 28 inimest) järgnevalt:
Tallinn 6 Lääne-Virumaa 1 Tartu 2 Põlvamaa 1 Pärnu 1 Pärnumaa 1 Harjumaa 2 Raplamaa 1 Hiiumaa 1 Saaremaa 1 Ida-Virumaa 4 Tartumaa 1 Jõgevamaa 1 Valgamaa 1 Järvamaa 1 Viljandimaa 1 Läänemaa 1 Võrumaa 1
Üleriigilisele kokkutulekule kutsutuid autasustavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Haridustöötajate Liit.
Mailis Rand
Haridus- ja teadusminister
Sven Rondik
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees
12.03.2003.a.
04.03.2003.a.
Ilmus EHL infoleht nr.71 Veebruar 2003.a.
- Koolieelse lasteasutuse seaduse §27 muutmise seadus (vastu võetud 28.01.2003.a.)
- Munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärade kehtestamine (VV 04.02.2003.a.määrus nr 37)
- ""Seaduses "2003.aasta riigieelarve "" eraldisteks kohaliku omavalitsustele jookvateks kuludeks tasandusfondi määratud vahendite jaotamise kord" (VV 17.02.2003.a.määrus nr 49) väljavõte
- Õpetajate palga alammäärad 2004.aastal. Väljavõte EHL volikogu otsusest 13.02.2003
21.02.2003.a.
Eesti Haridustöötajate Liidu volikogul Paides 13.veebruaril 2003.a. arutati õpetajate palga alammäärasid 2004.aastal.
Võttes aluseks TALO ja Valitsuse kokkuleppes sätestatu, et kõrgharidusega töötaja palga alammäär, töötades täistööajaga kõrgharidust nõudval ametikohal, peaks olema vähemalt vabariigi keskmise palga tasemel ning lähtudes Rahandusministeeriumi poolt 2004.aastaks prognoositavast vabariigi keskmisest palgast 7480 krooni, samuti arvestades veebruaris 2003.a. erakondade poolt tehtud avaldusi selle kohta, et õpetajate keskmine kuupalk nelja aasta jooksul peaks tõusma 10000-12000 kroonini, volikogu otsustas:
1. Taotleda, et Vabariigi Valitsus arvestaks 2004.aasta riigieelarve koostamisel alushariduse-, üldhariduse- ja kutseõppeasutuste pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava kõrgharidusega õpetaja palga alammääraks vastavalt õpetajale atesteerimisel omistatavale ametijärgule alates 1.jaanuarist 2004.a. alljärgnevaid määrasid:
1) noorempedagoog 7480 krooni
2) pedagoog 7994 krooni
3) vanempedagoog 9086 krooni
4) pedagoog-metoodik 11018 krooni
2. Teha Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek taotleda 2004.a. riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamist klassijuhataja ülesannete eest õpetajale tasu maksmise suurendamiseks internaadiga hälvikute erikoolis, sanatoorses internaatkoolis, kutseõppeasutuses ning kaugõppevormiga või õhtuse õppevormiga klassis ja gümnaasiumiastme klassides vähemalt 50% võrra sõltuvalt õpetaja ametikoha palgamäärast.
3. Lubada EHL-i esindajal TALO ja Vabariigi Valitsuse delegatsioonide vahelisel 2004.a. palgaläbirääkimistel korrigeerida käesoleva otsuse punktis 1 kinnitatud õpetajate palga alammäärasid juhul, kui muutub vabariigi keskmise palga prognoos 2004.aastaks.
4. Pöörduda Riigikogu fraktsioonide, kultuurikomisjoni ja rahanduskomisjoni, Vabariigi Valitsuse, Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ettepanekuga toetada õpetajate palga alammäärade tõstmist EHL volikogu käesoleva otsusega ettenähtud tasemele ning selleks vajalike vahendite eraldamist 2004.aasta riigieelarves.
29.01.2003.a.
27.jaanuaril 2003.a. allkirjastasid Haridus- ja teadusminister Mailis Rand ja Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Kokkuleppe palga alammäära ja tööalaste tagatiste kohta 2003.aastal.
Kohalike omavalitsusüksuste esindajad ei leidnud võimalust sellele kokkuleppele alla kirjutada. Võttes aluseks Kollektiivlepingu seaduse ning Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, leppisid Vabariigi Valitsuse ja õpetajate registreeritud ühenduse volitatud esindajad kokku alljärgnevas:
1. Käesoleva kokkuleppe alusel määratakse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava kõrgharidusega põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja palga alammäärad määratakse vastavalt õpetajatele atesteerimisel omistatavatele ametijärkudele alates 1. jaanuarist 2003. aastal alljärgnevalt:
1) noorempedagoog 5350 krooni
2) pedagoog 5710 krooni
3) vanempedagoog 6490 krooni
4) pedagoog metoodik 7870 krooni
2. Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava keskeriharidusega õpetaja palgamäär võib olla 15% madalam kõrgharidusega õpetaja palgamäärast.
3. Klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse õpetajale tasu tema ametikoha palgamäärale vastavast kuupalgamäärast vähemalt:
1) internaadiga hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis ning kaugõppevormiga või õhtuse õppevormiga klassis noorempedagoogile 270 krooni, pedagoogile 290 krooni, vanempedagoogile 320 krooni, pedagoog-metoodikule 390 krooni;
2) põhikoolis ja gümnaasiumi põhikooli astme klassis noorempedagoogile 800, pedagoogile 860 krooni, vanempedagoogile 970 krooni, pedagoog-metoodikule 1180 krooni;
3) gümnaasiumiastme klassis noorempedagoogile 270 krooni, pedagoogile 290 krooni, vanempedagoogile 320 krooni, pedagoog-metoodikule 390 krooni.
4. Palgamäärade suurendamine toimub aastaeelarves määratud summa piires.
5. Käesolev kokkulepe laieneb kõikidele põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajatele.
6. Läbirääkimised käesoleva kokkuleppe osapoolte vahel 2004. aasta palgaküsimustes algavad 2003. aasta märtsis.
24.01.2003.a.
23.01.03.a. toimunud EHL juhatusel tehti kokkuvõtteid k.a. jaanuarikuus toimunud liikmeküsitlusest EHL liikmeskonna valmisoleku kohta osalemaks vajadusel TALO poolt korraldatavas protestiaktsioonides palgavõitluse toetamiseks. Küsitluse kokkuvõtted näitasid, et EHL-i 118 organisatsiooni kokku 2336 a/ü liikmega (15% EHL liikmeskonnast) pidas vajalikuks hoiatusstreigi korraldamist, 43 a/ü org-i 572 liikmega (4% EHL liikmeskonnast) pidas vajalikuks miitingu ja piketi korraldamist, ülejäänud küsitlusest osavõtjad ca' 80% pidasid vajalikuks töökohtadel a/ü koosolekute korraldamist ja protestikirjade saatmist Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.
Lähtuvalt sellest esitas EHL juhatus TALO üldkogule, mis toimus 23.01.03. EHL-i liikmeskonna enamuse seisukoha so protestiaktsioonina a/ü koosolekute korraldamine ja vastavate kirjade-pöördumiste esitamine Riigikogu ja Vabariigi Valitsusele.
TALO üldkogul, kus olid arutusel TALO poolsed protestiaktsioonide korraldamise küsimused, esitasid liikmesliidud omapoolsed liikmeküsitluse tulemused. Üldjoontes kattusid need EHL-i liikmeskonna arvamustega ja valdav enamus oli töökohal toimuvate koosolekute ja protestikirjade saatmise poolt. TALO üldkogu otsustaski seda, et TALO aktsioonina sellised koosolekud a/ü organisatsioonides toimuvad ja soovitavalt enne 20.veebruari k.a. Ühtlasi peeti üldkogul vajalikuks seda, et TALO pöörduks erakondade poole tagamaks edaspidi Riigikogus nende toetuse TALO poolt tõstatatud probleemidele.
10.01.2003a.
Eesti Haridustöötajate Liidu volikogu arutas eelmise aasta detsembrikuus toimunud koosolekul hariduskorraldusega seotud probleeme. Peeti vajalikuks leida lahendusi hariduskorralduse otsustavaks parendamiseks. Leiti, et koos hariduses toimuvate sisuliste muudatustega peavad toimuma muudatused ka hariduskorralduses.EHL volikogu pöördub ajalehe "Õpetajate Leht" vahendusel õpetajate, kõikide haridustöötajate jt. asjasthuvitatute poole avaldamaks omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid otsimaks paremaid lahendusi hariduse edendamiseks. (vaata pöördumise teksti).
08.01.2003.a.
08.-10.01.2003.viibib Eestis OAJ kõrgetasemeline delegatsioon. Külastuse programmis on kohtumine parlamendis Riigikogu asespiiker Peeter Kreitzbergiga, EHL juhatuse liikmetega, väljasõit Viljandisse, kus külastatakse Viljandi Maavalitsust ja toimub OAJ delegatsiooni kohtumine maavanemaga, tutvutakse üldhariduskooli ja lasteaiaga ning kohtutakse Viljandimaa EHL juhatuse liikmetega.
22.10.2002.a.
- 9.- 11.oktoobrini k.a. toimus Läti Vabariigis Siguldas Balti riikide haridustöötajate ametühingute ja Soome OAJ ühisseminar. Eestist osales 10 liikmeline delegatsioon. Ühisseminarist võtsid osa ka Prantsusmaa haridustöötajate aü organisatsiooni esindajad eesotsas ETUCE asepresidendi ja Prantsusmaa haridustöötajate aü organisatsiooni SNES-FSU peasekretäri hr Jean-Marie Maillard-iga . Ühisseminaril käsitleti Euroopa Liidu hariduspoliitikat ja ametühingute osa selles.
- 26.-28.september k.a. osalesid Eesti Haridustöötajate Liidu esindajad Leedu Vabariigis Palangas LVDPS(Leedu), LVPUFDA(Läti), TALO(Eesti) ja DBB(Saksa Ametnike Ametiühingu) ühisseminaril "Balti Foorum 2002". Seminaril käsitleti ametiühingute osa Euroopa ühinemisprotsessis.