Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse pöördumine peaministri, Riigikogu kultuuri- ja õiguskomisjoni ning haridus- ja teadusministri poole
Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonilepingu 2003-2007 haridus- ning teadus- ja arendustegevuse poliitika põhimõtted
Res Publica ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, mille suurim liikmesliit on Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), sõlmisid 28. veebruaril 2003 ühiste kavatsuste protokolli, milles nähakse ette hariduse jm valdkondades tekkida võivate probleemide lahendamise viisiks arutelu ning diskussiooni. Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus, esindades vabariigi 15 000 haridustöötajat, sealhulgas 70,1% munitsipaalkoolide õpetajatest, tuginedes mainitud ühiste kavatsuste protokollile, arutas koalitsioonileppes toodud eesmärke ja ülesandeid, mis käsitlevad hariduse valdkonda. Koalitsioonilepingus on kavandatud olulisi ülesandeid ja lahendusteid haridus- ja teaduspoliitikas. Samas on püstitatud ülesandeid, mis on käesolevaks ajaks kas põhimõtteliselt lahendatud või milliste püstitus ja lahendused ei ole õpetajatele vastuvõetavad. Kuna EHL-i 26. märtsi 2003.a. avaldust koalitsioonileppe kavas ettenähtud õpetajatega tähtajaliste töölepingute sõlmimise vastu koalitsioonileppe kinnitamisel ei arvestatud, siis oleme sunnitud probleemi uuesti päevakorda võtma, seda eriti järgmiste koalitsioonilepingu punktide osas.
Koalitsioonilepingu punkt 13.1.
Suurendame koolijuhi õigusi õpetajate palga määratlemisel
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele lepivad munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärades õpetajatele atesteerimisel omistatavate ametijärkude lõikes üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsus, kohalike omavalitsusüksuste ja õpetajate ühenduste volitatud esindajad (käesoleval ajal EHL). Munitsipaalkooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja valla- või linnavalitsus ning eelarve ja pedagoogide töötasustamise alused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, riigikoolide puhul teeb seda riik. Töölepingu pedagoogiga sõlmib direktor või lasteasutuse juhataja. Töölepingu kohustuslik tingimus on töötasu, ja selle otsustab iga konkreetse töötaja puhul direktor/juhataja, arvestades volikogu/riigi poolt kehtestatud töötasustamise aluseid ning otsustades töötaja lisatasude, juurdemaksete jms üle. Seega tagavad ka praegu kehtivad töötasustamise põhimõtted haridusasutuse juhi iseseisva otsustusõiguse haridusasutuse eesmärke toetava ja tulemusele suunatud palgakorralduse rakendamisel. Üleriigiliselt kehtestatud nõuded haridusele seavad õpetajatele samad kohustused ning sama kvalifikatsiooniga ja töötulemustega õpetajate palga alammäär ei saa olla sõltuv kooli või lasteasutuse asukohast ega muudest subjektiivsetest teguritest.
Käesoleval ajal ei ole põhiküsimuseks niivõrd direktori/lasteasutuse juhataja vähene otsustusõigus kui haridusasutustele ettenähtud rahaliste vahendite nappus, mis ei võimalda maksta töötajatele konkurentsivõimelist palka ja vajalikul määral lisatasusid täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest.
Koalitsioonilepingu punkt 13.2.
Seame eesmärgiks tähtajaliste töölepingute rakendamise ja õpetajate valimise konkursi korras.
Koalitsioonilepingus seatud ülesanne õpetajate valimiseks konkursi korras on seadusega juba sätestatud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et õpetajate, direktori(juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor(juhataja) konkursi. Analoogilise põhimõtte sätestab koolieelse lasteasutuse seadus lasteasutuse pedagoogide töölevõtmisel. Seega toimub õpetajate valimine juba aastaid konkursi korras.
Probleemiks on aga, et sageli puuduvad õpetajakohtadele kandideerijad, peamiseks põhjuseks enamasti tööpanusele mittevastav palk. Käesoleva õppeaasta eel ilmus ajalehes "Õpetajate Leht" õpetajatele sadu tööpakkumisi, ja seda mitte ainult maakoolidesse, vaid arvukalt ka Tallinna koolidesse.
Täiesti põhjendamatu on eesmärk reguleerida õpetajate töötamine tähtajaliste töölepingute alusel
Jättes siinkohal pedagoogikaspetsialistide ja lapsevanemate analüüsida, kuidas mõjuks lastele koolis/koolieelses lasteasutuses pidevalt vahelduv õpetajate koosseis, toome välja küsimuse tööõigusliku aspekti.
Alalise iseloomuga töö tegemiseks sõlmitakse tööleping tähtaega määramata.See on üldine, ka Euroopa Liidu riikides kehtiv põhimõte. Tõsi, siin kehtib meie pedagoogide suhtes praegu üks erand. Vabariigi Valitsuse 7. septembri 1999. a määrus nr 267 "Määratud ajaks töölepingu sõlmimine" lubab juhul, kui õpetaja vaba ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras, direktoril(juhatajal) sõlmida õpetajaga tööleping määratud ajaks, tähtajaga kuni üks aasta. Praegu puudutab see eelkõige õpetajaid, kes viimastel aastatel rangemaks muutunud nõuete tõttu ei vasta pedagoogide kvalifikatsiooninõuetes sätestatud tingimustele, kuid kuna õpetajaid ei jätku ja konkurssi(konkurentsi) sisuliselt ei ole, on võimalik direktoril(juhatajal) siiski tööd korraldada, kuni leitakse kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja.
Tähtajalise töölepingu võib sõlmida vaid töölepingu seaduses ettenähtud juhtudel:

teatud töö tegemise ajaks;

ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks;

tööde mahu ajutisel suurenemisel;

hooajatööde tegemiseks;

kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused;

seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel.
Millistele nendest tingimustest vastab pedagoogi töö koolis või koolieelses lasteasutuses? Kas on õppetöö ajutise või hooajalise iseloomuga? Või millised on need meie õpetajale ettenähtud erisoodustused (esinduskulud? eluasemehüvitised? sooduspension vms?) Vastupidi - praegu on pedagoogidele kehtestatud ranged kvalifikatsiooninõuded, pedagoogi töötasu sõltub talle atesteerimisel omistatavast ametijärgust ja vaba ametikoht täidetakse konkursi korras.
Määratud ajaks sõlmitud leping lõpeb tähtaja saabumisel. Töölepingu lõpetamisel ei ole töötajale ette nähtud hüvitisi (tööandja algatusel töölepingu lõpetamisest etteteatamise kohustus sõltuvalt staazist, hüvitised koondamise jm juhtudel, töölejäämise eelisõigus koondamisel jpm), kuna üldjuhul ei ole vaja koondamist rakendada. Seoses õpilaste arvu vähenemisega aastatel 2003-2007 vajatakse koolides üha vähem õpetajaid. Haridus- ja Teadusministeeriumi prognoosi järgi peaks sel perioodil vähenema ainult munitsipaalkoolides vajadus ca' 2500 õpetaja järele. Tähtajalise töölepingu rakendamisel kaotaksid nad lisaks tööle ka õiguse koondamishüvitisele. Meie koolides on juba praegu olnud juhuseid, kus tähtajalisi lepinguid sõlmitakse näiteks koolijuhtidega üheks aastaks, et oletatava kooli sulgemise juhul mitte maksta direktorile koondamistasu. Mis kaitseks näiteks õpetajaid selliste tähtajaliste töölepingute eest?
Töölepingu seadus näeb ette raseda või alla kolmeaastast last kasvatava isiku kaitse töölepingu lõpetamisel. Nii ei saa näiteks töölepingut lõpetada rasedaga või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last tööandja algatusel koondamise tõttu. Tähtajalise töölepingu puhul sellised tagatised puuduvad ja tööandja võib raseda või alla kolmeaastast last kasvatava noore emaga - õpetajaga - lõpetada töölepingu tähtaja saabumisel. Mingite hüvituste ( v.a. hüvitus kasutamata puhkuse eest) maksmise kohustust tööandjal pole.
Ühiskonnas on pedagoog oma töö iseloomu tõttu kõrgendatud tähelepanu all, tema isiksusele esitatakse olulisi nõudmisi. Nii on pedagoogide suhtes rakendatav tööandja algatusel töölepingu lõpetamise säte , mille alusel saab töölepingu lõpetada vääritu teo eest pedagoogide, alaealiste juhendajate ja muude töötajatega, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada. Seega on pedagoogi käitumine tähelepanu all ka väljaspool tööaega. Samas ei ole meil pedagoogidele seadustega kehtestatud soodustusi nende suhteliselt kõrgete nõudmiste eest. Määratud ajaks töölepingute sõlmimise kohustus aga suurendaks veelgi pedagoogide ebakindlust ja vähendaks noorte haritud spetsialistide soovi tööleasumiseks haridusasutustes.
Õpetajate Maailmaorganisatsioon Education International, kuhu kuulub ka EHL ning mis ühendab üle 24 miljoni õpetaja, märgib oma II maailmakongressil juulis 1998.a. vastuvõetud resolutsioonis õpetaja staatuse kohta, et õpetajate töölevõtmine tähtajalise lepinguga on üks asjaoludest, mis põhjustab õpetaja ameti madalat väärtustamist, mõjub negatiivselt nii õpetaja tööle kui ka tema väärikusele.Meile teadaolevalt ei rakendata õpetajatega tähtajalisite töölepingute sõlmimist üheski arenenud Euroopa riigis.
EHL juhatus leiab, et eesmärk tähtajaliste töölepingute rakendamiseks õpetajatele ei ole põhjendatud.
Koalitsioonilepingu punkt 13.3.
Koalitsiooni esmane eesmärk on õpetajate palgatõus, mis kasvab kiiremini Eesti keskmisest. Heale õpetajale on tagatud topeltpalk.
Eesmärk on igati tervitatav.
Viimastel aastatel on õpetajate palgaprobleemid olnud pidevalt päevakorras. Vaatamata sellele, et aastatel 2001 ja 2002 kasvasid õpetajate palga alammäärad 15% ja 1.jaanuarist 2003 8%, ei ole haridustöötajate palga ja vabariigi keskmise palga vahe oluliselt vähenenud. Nii moodustas haridustöötajate keskmine palk riigi keskmisest palgast 2000.a. 85% , 2001.a. 87% ja 2002.a. 88%. Kui tänavu on kõrgharidusega noorempedagoogi palga alammäär 5350 krooni, siis juba eelmise aasta IV kvartalis oli vabariigi keskmine palk 6512 krooni. Õpetajate tööpanusele mittevastav palk ei kutsu noori haritud ja võimekaid spetsialiste kooli tööle. Murettekitav on olukord, kus alla 30 aasta vanuseid õpetajaid on ainult 14%, pensionäre ja varsti pensioniikka jõudvaid õpetajaid ca 30%. Arvestades seda, et Riigikogu valimiste eel pakuti erakondade poolt õpetajate keskmiseks kuupalgaks 10 000-12 000 krooni ja et käesoleval ajal jääb see oluliselt alla vabariigi keskmisele palgale, tuleks juba 2004.aastal alustada õpetajatele otsustava palgatõusuga ning Vabariigi Valitsusel tuleks ette näha selleks vajalikud vahendid riigieelarves.
Heade tulemustega õpetajate väljaselgitamiseks ja neile paremate töötulemuste eest kõrgema palga alammära kehtestamiseks on käivitatud pedagoogide atesteerimine. Atesteerimine on stiimul ja vahend õpetajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja edukamaks tööks. Nii on headele õpetajatele tagatud atesteerimisel omistatavate ametijärkude kaudu kõrgem palk, küll ei ole see aga konkurentsivõimeline teiste valdkondade töötajate palkadega. Kas lisandub olemasolevatele ametijärkudele "hea õpetaja"?
Koalitsioonileppes märgitud eesmärgist - heale õpetajale topeltpalk, mis iseenesest on hea mõte, võib välja lugeda , et senine õpetajate atesteerimise süsteem kavatsetakse asendada igas õppeasutuses erineva subjektiivse hinnanguga õpetaja tööle.
Kuna koalitsioonilepingus püstitatud eespoolnimetatud eesmärgid on juba tekitanud vabariigi õpetajaskonnas segadust ja ebakindlust ning küsimusi, soovib EHL kui õpetajate jt haridustöötajate huvisid kaitsev organisatsioon Teilt vastust järgmistele küsimustele:
1. Kuidas kavatsetakse täiendavalt reguleerida praegukehtivat pedagoogide töötasustamise korda ja koolijuhtide otsustamisõiguse suurendamist õpetajate palga määratlemisel? Kas ja kui siis miks kavatsetakse kaotada õpetajate atesteerimine ja neile ametijärkude omistamine ning üleriiklike palga alammäärade kehtestamine?
2. Millised on kavatsetavad muudatused praegukehtivas õpetajate konkursi teel valimise korras?
3. Missugused on põhjendused õpetajatega määratud ajaks töölepingute sõlmimiseks? Millistes riikides sõlmitakse praegu õpetajatega tähtajalisi töölepinguid ning millised on nende riikide sellealased kogemused/tulemused? Kuidas, millal ja milliste seadusemuudatustega kavandate Eestis õpetajate üleminekut tähtajaliste töölepingute sõlmimisele? Miks kavatsetakse seada õpetajad võrreldes teiste töötajatega tunduvalt halvematesse tingimustesse? Kas Te ei pea võimalikuks ja vajalikuks koalitsioonilepingu selle punkti muutmist või tühistamist?
4. Kuidas ja mil määral kavandatakse nii koolides kui koolieelsetes lasteasutustes õpetajate palgatõusu aastatel 2004-2007?
Kuna otsustused puudutavad tuhandeid õpetajaid, siis teeme ettepaneku meie pöördumisele vastata ka ajalehe "Õpetajate Leht" vahendusel. Ühtlasi peame vajalikuks informeerida meie pöördumisest vabariigi õpetajaskonda ja üldsust.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse nimel
Sven Rondik Juhatuse esimees