ELISA MOBIILSIDETEENUSED AS ja EHL KOOSTÖÖLEPING

Eesti Haridustöötajate Liidu üheks eesmärgiks on seista oma liikmete majanduslike huvide eest. Kuna mobiilside teenuseid kasutab enamus haridustöötajatest, siis pidasime vajalikuks leida EHLi liikmetele soodsamaid võimalusi. Selleks sõlmisid Eesti Haridustöötajate Liit ja Elisa Mobiilsideteenused AS 23. märtsil 2006. a koostöölepingu, mille eesmärgiks on Elisa ja EHL vahel koostöö tegemine, mis seisneb Elisa poolt EHL liikmetele soodushinnaga mobiiltelefoniteenuste osutamises ja EHL poolt EHL liikmete seas Elisa poolt osutatavate telekommunikatsiooniteenuste propageerimises. Leping hakkab kehtima 17. aprillist 2006. (loe edasi)

EESTI HARIDUSTÖÖTAJATE LIIDU JA EESTI ÜLIÕPILASKONDADE LIIDU KOOSTÖÖKOKKULEPE

Koostööleping on sõlmitud Tallinnas, 2003. aasta 30. juunil. Käesoleva lepingu objektiks on EHL ja EÜL vahel mõlema poole huvides koostöö tegemine eesmärgiga paremini rahuldada pedagoogide vajadusi rahvusvahelise õppejõukaardi (Intemational Teacher Identity Card) turustamisel. kokkuleppe tekst.

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI JA EESTI HARIDUSTÖÖTAJATE LIIDU KOKKULEPE

27.jaanuaril 2003.a. allkirjastasid Haridus- ja teadusminister Mailis Rand ja Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Kokkuleppe palga alammäära ja tööalaste tagatiste kohta 2003.aastal.
Kohalike omavalitsusüksuste esindajad ei leidnud võimalust sellele kokkuleppele alla kirjutada.
kokkuleppe tekst.

EHL ja DBB KOOSTÖÖKOKKULEPE
21.jaanuaril 2002.aastal kirjutasid Eesti Haridustöötajate Liit ja Saksa Teenistujate Ühendus(DBB), kuhu kuuluvad ka haridustöötajaid, Berliinis alla koostöökokkuleppele.
kokkuleppe tekst.

HM ja EHL KOKKULEPE Palga alammäära ja tööalaste tagatiste kohta 2002. aastal
9.jaanuaril k.a. kirjutati Haridusministeeriumis alla kokkuleppele munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärade kehtestamiseks 2002.aastaks. kokkuleppe tekst Eesti Haridustöötajate Liit ja Haridusministeerium olid nõus alla kirjutama õpetajate palga alammäärade tõstmiseks alates 01.01.2002.a. 15%, omavalitsusliitude esindajad aga sellega ei nõustunud. Nende arvates tulnuks osa riigieelarves ettenähtud palgarahast jagada õpetajatele kohtadel iga omavalitsuse äranägemise järgi. Taolise otsuse vastu olid HM ja EHL, kuna see tähendanuks atesteerimise s.o. sisuliselt tulemuspalkade määramise mõttetuks tunnistamist ja kehtivate õpetajate ametijärkude ignoreerimist. Taotlus riigieelarves osa täiendava palgafondi sisuliselt suvaliseks jagamiseks on vastuolus ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §45. Omavalitsusliitude volitatud esindajad ei võtnud osa eelmisel aastal toimunud läbirääkimistest munitsipaalkoolide õpetajate palkade alammäärade kinnitamiseks 2002.aastaks. Sellepärast sõlmisid Haridusministeerium ja Eesti Haridustöötajate Liit 13.septembril 2001.a. ühiste kavatsuste kokkuleppe palga alammäära ja tööalaste tagatiste kohta 2002.a. Nimetatud kokkulepe oli arutelu aluseks 9.jaanuaril k.a. Kuna omavalitsusliitude esindajad ei pidanud võimalikuks kokkulepet allkirjastada, siis kirjutasid sellele alla Haridusministeeriumi ja Eesti Haridustöötajate Liidu delegatsioonid.

Eesti Vabariigi Valitsuse ja TALO KOKKULEPE palgakorralduse kohta
3.oktoobril 2001.a. kirjutati Vabariigi Valitsuse ja TALO delegatsioonide poolt alla kokkuleppele palgakorralduse kohta. Võrreldes varasemate kokkulepetega on erinevus selles, et kokkulepe hõlmab pikemat perioodi ja kokkuleppe lisas määrati kindlaks konkreetsed palga alammäärad, millest lähtutakse edasistel läbirääkimistel. Lisas toodud palga alammäärad on aluseks palgaläbirääkimistel aastaks 2003. Valitsuse ja TALO delegatsioonide vahel sõlmitud kokkulepe on nn. raamkokkulepe ja erinevate süsteemide töötajate konkreetsed alampalga määrad kehtestatakse vastava ministeeriumi ja haruametiühingu ühisotsusega (näit. HM ja EHL vaheline kokkulepe 13.09.2001.a.). Kohtadel toimuvatel palga- ja kollektiivlepingute läbirääkimistel aastaks 2002 tuleb lähtuda nii Valitsuse ja TALO kui ka HM ja EHL kokkulepetest.( kokkuleppe tekst, kokkuleppe lisa).

ÜHISTE KAVATSUSTE KOKKULEPE palga alammäära ja tööalaste tagatiste kohta 2002.aastal
13.septembril 2001.a. leppisid Haridusministeeriumi ja Haridustöötajate Liidu volitatud esindajad kokku ühises kavatsuses 2002.a. riigieelarves täiendavate vahendite eraldamisel kohalike omavalitsuste hariduskuludeks.( koostööleppe tekst).

Haridusministeeriumi ja Eesti Haridustöötajate Liidu koostöökokkulepe.
13.septembril 2001.aastal allkirjastati Haridusministeeriumi ja Eesti Haridustöötajate Liidu vahel järjekordne koostöölepe, kus on ära toodud rida küsimusi, milles HM ja EHL teevad koostööd ( koostööleppe tekst ).Koostööleppe punkti 4 kohaselt korraldavad HM ja EHL igal aastal ühiselt "Aasta Õpetaja" konkursi, sidudes selle rahvusvahelise õpetajate päevaga (konkursi juhend).

TALO ja Eesti Linnade Liidu büroo vahel sõlmitud koostöökokkulepe.
2.juunil 1999.aastal kirjutati alla Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO (kuhu kuulub ka Eesti Haridustöötajate Liit) ja Eesti Linnade Liidu büroo koostöökokkulepe ( koostöölepingu tekst ).
Sõlmitud koostöökokkulepe hõlmab ainult TALO liikmesliitudesse kuuluvaid töötajaid. Need asutused, kus TALO liikmeid ei ole, jäävad lepingust välja. Milleks vajame koostöökokkulepet?
Selles väljendub poolte tahe aidata igakülgselt demokraatliku riigi ühe atribuudi, sotsiaalse dialoogi, kaudu kaasa Eesti veelgi kiiremale ja stabiilsemale arengule. Tuleb tõdeda, et senine majanduse areng on olnud sotsiaalsfääri arengust oluliselt kiirem kui mitte isegi tema arvelt. See on tekitanud sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, millel ei tohi lasta süveneda. Pigem tuleb otsida reaalseid lahendusi.
Tuginedes üldtunnustatud ametiühingu- ja kutsealase liikumise põhimõtetele on TALO pidevalt püüdnud oma liikmeskonna õigusi kaitsta. Alates tema moodustamisest, 1992.aastal, on peetud läbirääkimisi valitsusega kui liikmeskonna peamise tööandjaga. Saavutatud tulemuslike palgakokkulepete kõrval on omandatud ka suur läbirääkimiste kogemus. Väljavõideldud paigatõusust saadud lisaraha on oma rahakotis tundnud kõik TALO liikmed.
Kuid saavutatul on ka natuke pipramaiku. Teatavasti baseerub ametiühingute tegevus solidaarsuspõhimõtetel. Nii said ja saavad ka need töötajad, kes töötavad asutustes, kus on moodustatud TALO liikmesorganisatsioonid, kuid ise ametühinguliikmed ei ole, osa kõigist saavutatud hüvedest. Tasuks mõelda neil, kes veel pole ametiühingu liikmed, kas pole õige aeg liitumiseks töötajaid kaitsva organisatsiooniga?

Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu koostöökokkulepe rahvusvahelise õpetajate kaardi väljaandmise korraldamiseks.
Vastavalt Eesti Haridustöötajate Liidu programmile on EHL-il üheks oluliseks ülesandeks käesoleval aastal täiendavate soodustuste tagamine oma liikmetele. Üheks selliseks võimaluseks on meie liikmetele - pedagoogidele rahvusvahelise õpetajatele mõeldud soodustuskaardi väljaandmise korraldamine. Selleks sõlmiti Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu, kes on volitatud Eestis välja andma õpetajatele mõeldud rahvusvahelist soodustuskaarti, vahel vastav koostööleping( koostöölepingu tekst). Vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud korrale on õigus soodustuskaarti saada õppejõududel, pedagoogidel (õpetajad, kasvatajad ja muud pedagoogikaspetsialistid), kes töötavad Haridusministeeriumi poolt väljaantavat koolitusluba omavates õppe-kasvatusasutustes pedagoogidena vähemalt 18 tundi nädalas ja kes on töötanud vähemalt ühe õppeaasta.
Rahvusvaheline õpetajate soodustuskaart (International Teacher Identity Card – ITIC) annab võimaluse nii kodu kui välismaal saada mitmesuguseid hinnasoodustusi( transpordi kasutamine, muuseumide, teatrite, näituste jt. kultuuriasutuste külastamine, hinnasoodustus toitlustusettevõtetes, kauplustes jne.). Kaart on heaks kiidetud UNESCO poolt. Soodustuskaarti on võimalik kasutada paljudes välisriikides (üle 40 riigi) ning kaart on ühtlasi dokument selle kohta, et selle omanik töötab haridusasutuses pedagoogina. Soodustuskaart on eriti laiaulatuslikult kasutatav Baltimaades, Kesk- ja Lääne Euroopas, Ameerika mandri riikides, vähem aga Põhjamaades.
Kui välisriikides viibides on näha kleebist “ITIC Welcome Here”, siis võite kindlad olla, et Teid ootavad ees spetsiaalsed ITIC allahindlused.
EHL-i maakonna- ja linnaliidud sõlmivad soodustuskaartide saamiseks vastavad lepingud Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindusega. Kaartide saamiseks oma organisatsiooni liikmetele tuleb EHL-i haridusasutuse organisatsiooni usaldusisikul pöörduda oma maakonna- või linnaorganisatsiooni poole. Sooduskaart on kehtiv üks aasta ning maksab 75 krooni, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uus kaart.
Kuna erinevates riikides on erisuguseid soodustusi, siis tuleks enne välisreisi ettevõtmist varakult välja selgitada soodustuskaardi kasutamise võimalused.
Vastavat informatsiooni saate EHL-i maakonna- või linnaliidust, EHL-ist tel.6419801 või E-posti kaudu: ehl@online.ee.

TALO ja Eesti Kindlustuse koostööleping
Lepingu sõlmimisel lähtutakse TALO soovist pakkuda oma liikmesliitude (s.h. Eesti Haridustöötajate Liidu) liikmetele võimalust soodustingimustel kindlustuslepingute sõlmimiseks ning Kindlustusseltsi soovist teadvustada kindlustuse rolli ja tähtsust ühiskonna laiades kihtides( koostöölepingu tekst ). Lepingu sõlmimisel on vajalik EHL-i liikmetel esitada kehtiv liikmekaart.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ja Eesti Õpetajate Liidu(EÕL) kokkuleppest
27.novembril 1999.a. kirjutasid EHL ja EÕL esindajad alla kokkuleppele koostöö arendamise kohta. Kuna mõlemad organisatsioonid tegutsevad õpetajate huvides, siis läbimõeldud koostöö võimaldab varasemast rohkem saavutada edu ja vähendada töös dubleerimist. Pealegi on osa EHL-i liikmetest ka aktiivselt osalenud EÕL-i tegevuses. Eesti haridussüsteemi edasist arengut mõjutava dokumendi "Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioon" väljatöötamine ning rakendamine nõuab veelgi rohkem EHL-i ja EÕL-i koostööd haridusprobleemide lahendamisel( kokkuleppe tekst).

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni (TALO) kokkulepe palgakorralduse aluste kohta
TALO ja Valitsuse delegatsioonide vahelised läbirääkimised 2001.a. palgakokkuleppe sõlmimiseks algasid 2000. aasta maikuus. Meie poolt esitatud ettepanekutele haritlaste palkade tõstmiseks 2001.aastal keskmiselt 30% ei saadud Valitsuse delegatsiooni poolt konkreetseid vastuseid. Samuti jäid vastuseta teised palgakorralduslikes küsimustes tehtud ettepanekud. TALO juhatus, analüüsinud läbirääkimiste käiku, oli sunnitud nentima tulemuslikkuse puudumist ning tegi antud situatsioonis ainuvõimaliku otsuse - katkestada läbirääkimised ja pöörduda Riikliku lepitaja poole nende jätkamiseks tema vahendusel. 11.detsembril 2000.a. sõlmitud kokkuleppega määrati läbirääkimisteks TALO liikmeskonna palgatingimuste üle osapooled: TALO liikmesliidud ja tööandjad nende liikmeskonnale. Nii näiteks sõlmiti Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Valitsuse delegatsiooni ja omavalitsusüksuste esindajate vahel 05.01.2001.a.palgakokkulepe, millega määrati riigisiseselt kindlaks munitsipaalkoolide õpetajate palga alammäärad.. Pingeliste läbirääkimiste tulemusena jäi 2001.aastaks palgakokkulepe sõlmimata, kuid oluliseks sammuks edaspidiseks on Riikliku lepitaja vahendusel 11.detsembril 2000.aastal sõlmitud Kokkulepes. Läbirääkimised kokkuleppe osapoolte vahel 2002.a. palgaküsimustes algavad 2001.a. veebruaris( kokkuleppe tekst).

Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu koostöökokkulepe
Eesti Üliõpilaskondade Liit (lühendatult EÜL) on kõrgkoolide üliõpilasesinduste katusorganisatsioon. EÜL tegevuse eesmärgiks on kogu Eesti üliõpilaskonna huvide kaitsmine ning nende õiguste eest seismine.
EÜL-i liikmed on kõrgkoolide üliõpilasomavalitsused ehk üliõpilasesindused. Oma töös suhtleb EÜL nii tudengi kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi otsustusorganitega, samuti poliitiliste parteidega ja teiste noorsoo ja üliõpilasorganisatsioonidega nii kodu kui ka välismaal. Samas on EÜL ise siiski apoliitiline organisatsioon.
Eesti Õpilasomavalitsuste Liit (EÕOL) on mitteformaalne õpilasomavalitsuste piirkondade alaliite ühendav katuseorganisatsioon, mis tegutseb sihtasutuse Omanäolise Kooli Arenduskeskus alaprojektina.
Liitu kuulub 17 piirkonna-alaliitu, neisse igaühte omakord kuulub 3-7 kooli. Kokku kuulub EÕOL-i pisut üle 100 kooli.
EÕOL-i eesmärk on Eesti õpilasomavalitsuste ühendamine, nende tegevuse propageerimine ja järjepidevuse tagamine, õpilaste õiguste kaitsmine, õpilaste esindamine nii riigiasutustes kui rahvusvahelistes organisatsioonides, ja noorte omavaheliste suhete tihendamine
Oma eesmärkide saavutamiseks korraldab EÕOL koolitusi, laagreid ja muid üritusi ning osaleb mitmetes projektides.
EÕOL-il on oma interneti-kodulehekülg www.escu.ee ning antakse välja ajalehte Õpilasteataja(www.hot.ee/opilasteataja).
Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Õpilasomavalitsuste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit, soovides edendada avalikku arutelu hariduspoliitikas ning haridussubjektide seisukohtade arvestamist selles, samuti tõhustada oma ülesannete täitmist ja koostööd, sõlmisid 21.08.2000.a.Tallinnas koostöökokkuleppe( kokkuleppe tekst).

Vabariigi Valitsuse, Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Eesti Haridustöötajate Liidu kokkulepe palga alammäära ja tööalaste tagatiste kohta
K.a. 5.jaanuaril sõlmisid Vabariigi Valitsuse, Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) delegatsioonid kokkuleppe õpetajate palga alammäära ja tööalaste tagatiste kohta 2001.a. Sellele eelnesid osapoolte arvukad kohtumised, mille käigus leiti lahendus mitmetele eriarvamustele. Mõnede osalejate poolt tehtud ettepanekud õpetajate nädala tunnikoormuse ja üldtööaja pikendamiseks ning klassijuhataja töötasu vähendamiseks leidsid EHL-i delegatsiooni otsustavat vastuseisu ja kokkuleppesse neid ettepanekuid ei võetud. EHL esitas omapoolsed ettepanekud, mis eelnevalt olid läbi arutatud EHL maakonna- ja linnaliitudes, juba 2000.a. oktoobrikuu alguses. Kuna tegemist on teise õppepoolaasta algusega, siis ei saa palgakorralduses toimuda kardinaalseid muudatusi. Seega lähtuti kokkuleppe koostamisel Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2000.a. määrusest nr.54 "Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse pedagoogide töötasustamine". Kokkuleppega määrati pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava kõrgharidusega põhikooli õpetajatele palga alammäärad vastavalt õpetajatele atesteerimisel omistatavatest ametijärkudest alates 1.jaanuarist 2001.a., mis on 15% kõrgemad kui 2000.a. Nüüd on tegemist palga alammääradega, millest vähem kohtadel maksta ei tohi. Järelikult on valdades ja linnades nende volikogude poolt kinnitatavates munitsipaalkoolide pedagoogide töötasustamise alustes võimalik õpetajate palgamäärasid suurendada. Muidugi sõltub see vajalike vahendite olemasolust ja samuti arusaamadest ning ka tahtest õpetajale vastavalt tööpanusele suuremat palka maksta. Varasem olukord, kus õpetajate palgad tulid riigieelarve vahendusel ja omavalitsused jäid seoses sellega töötasustamise põhimõttelistest küsimustest kõrvale, ei nõudnud kohtadel nende probleemidega tõsisemat tegelemist. Seni avaldatud arvamused õpetajate palgarahade üleandmiseks omavalitsustele on enamuses olnud seda eitavad või kahtlevad. Ka EHL pidas vajalikuks enne seda haldusterritoriaalse reformi läbiviimist, et kohtadel tehtud otsustused oleksid ka tulevikku silmaspidavad, hariduse arengut kindlustavad. Riigikogus otsustati aga riigieelarve seadusega teha seda 2001.a. ja nüüd on vaja teha kõik selleks, et kohtadel ei tekiks probleeme õpetajate töötasustamisel. Arvestada tuleb ka sellega, et paljudes valdades ei ole haridusnõunikku ning seegi raskendab asjakohaste töötasustamisaluste väljatöötamist. Otstarbekaks lahenduseks on vastavate kollektiivlepingute sõlmimine EHL haridusasutuste ametiühinguorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste vahel. Nende lepingute sõlmimisel tuleks lähtuda lisaks üleriigilise kokkuleppe preambulas toodud seadusandlikele aktidele jm. dokumentidele ka Valitsuse ja TALO vahel 11.detsembril 2000.a. sõlmitud kokkuleppest palgakorralduse reformi kohta 2001.a., mis lõi eeldused õpetajate palgakokkuleppe sõlmimiseks ning TALO ja Eesti Linnade Liidu büroo vahelisest koostöökokkuleppest, mis sõlmiti 02.06.1999.a.. Kollektiivlepingu sõlmimisel tuleb lähtuda ka lähipäevil ilmuvast Valitsuse määrusest õpetajate töötasustamise kohta. Üleriigilise kokkuleppe sõlminud osapooled pidasid vajalikuks, et klassijuhataja tasu määrad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ning esitasid sellekohased ettepanekud. Peeti vajalikuks, et klassijuhataja ülesannete täitmise eest makstakse õpetajale lisatasu tema ametikoha palgamäärale vastavast kuupalgamäärast vähemalt: 1) internaadiga hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis ning kaugõppevormiga või õhtuse õppevormiga klassis nooremõpetajale 215 kr., õpetajale 230 kr., vanemõpetajale 260 kr. õpetaja-metoodikule 315 kr.; 2) põhikoolis- ja gümnaasiumis põhikooli astme klassis nooremõpetajale 645 kr., õpetajale 690 kr., vanemõpetajale 785 kr., õpetaja-metoodikule 950 kr.; 3) gümnaasiumiastme klassis nooremõpetajale 215 kr., õpetajale 230 kr., vanemõpetajale 260 kr., õpetaja-metoodikule 315 kr.. Määruses on veel rida teisigi tingimusi, millest tuleb kohtadel lähtuda õpetajate töötasustamise aluste kinnitamisel. Keerulisem on olukord koolides kus ametiühinguorganisatsioone ei ole. Sel puhul jääb kollektiivlepingu sõlmimise võimalus ära ja omavalitsusorganid otsustavad ise, kuidas toimida. Loomulikult on kokkulepete sõlmimisel kohtadel vaja arvestada ka haridusasutuste arvu. Nii ei ole mõeldav, et näiteks Tallinnas iga kool eraldi sõlmiks lepingu linnavalitsusega - siin saab seda teha kõikide koolide nimel Tallinna Haridustöötajate Ametiühingute Liit. Tallinnas on munitsipaalharidusasutuste jaoks töötasustamise aluste kinnitamiseks eeltööd juba tehtud. Maakondades võiks enne koolide ja omavalitsuste(valdade) vaheliste kokkulepete sõlmimist vastav kokkulepe sõlmida EHL maakonnaliidu ja kohalike omavalitsuste liitude vahel, milles lepitakse kokku üldised põhimõtted. Üleriigilises kokkuleppes otsustati alustada läbirääkimisi palgaküsimustes 2002.a. aastaks käesoleva aasta märtsis. Eesti Haridustöötajate Liit peab vajalikuks neil käsitleda lisaks koolide õpetajatele ka haridusasutuste teiste töötajate palga tõstmisega seotud küsimusi s.h. koolieelsete lasteasutuste õpetajad, logopeedid, huvijuhid jt. töötajad, kes on kohalike omavalitsuste palgal. Muidugi vajab nende töötajate töötasustamise küsimuste lahendamine täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Õpetajate palgarahad on nüüd siis omavalitsuste käes. Haridusministeerium kinnitab, et koos vastava fondi kasutamisega, mis on maavanemate käes, ei peaks omavalitsustel olema probleeme õpetajatele vähemalt palga alammäärade tagamisega.( kokkuleppe tekst).
S.Rondik
EHL-i juhatuse esimees