Hariduskorraldus vajab muudatusi.

Eesti Haridustöötajate Liidu volikogu arutas eelmise aasta detsembrikuus toimunud koosolekul hariduskorraldusega seotud probleeme. Peeti vajalikuks leida lahendusi hariduskorralduse otsustavaks parendamiseks. Leiti, et koos hariduses toimuvate sisuliste muudatustega peavad toimuma muudatused ka hariduskorralduses.
Laste sündivuse vähenemisega kaasneb eelseisvatel aastatel õpilaste arvu tunduv vähenemine. Kui aastal 2000 õppis vabariigi üldhariduskoolides 210551 õpilast, siis Haridusministeeriumi prognoosi järgi on neid 2009.aastal ainult 143687. Sellest tulenevalt väheneb ka vajadus õpetajate järgi. 2000.aastal oli üldhariduskoolides 13882 õpetaja ametikohta, aastaks 2009 prognoositakse vajadust 9241 õpetaja ametikoha täitmiseks. Kui viimase 12 aastaga on suletud 144 üldhariduskooli, siis lähiaastatel ootab sama saatus veel arvukalt neist praegu töötavast 654-st koolist. Eriti keeruline on olukord õpilaste vähenemise tõttu väikestes maakoolides. Väikesed ja vaesed vallad ei suuda koole ülal pidada, koolide sulgemine toob kaasa noorte perede lahkumise. Samal ajal suuremates linnades, kus klassides on suur arv õpilasi, süveneb kasvatamatus, koolivägivald, narkomaania. Teravaks probleemiks on koolikohustuse mittetäitmine. Olulisi vajakajäämisi on kutsehariduse korraldamisel. Leiame, et praegu on viimane aeg konkreetsete sammude kavandamiseks säilitamaks üldhariduse järjepidevuse ja vajalikud ümberkorraldused hariduse edendamiseks, eriti kasvatustöö parandamiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kavandatavad ettepanekud praegu kehtiva klassi täituvuse ülemise piirnormi vähendamiseks põhikooliastmes (25 õpilast) on küll sammuks edasi, kuid ei lahenda küsimust.
Volikogu koosolekust osavõtjad pidasid vajalikuks pöörduda Riigikogu kultuurikomisjoni ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ettepanekutega konkreetsete meetmete kavandamiseks hariduskorralduses edasise arengu tagamiseks hariduses. Muuhulgas peeti vajalikuks:
  • vähendada Põhikooli ja gümnaasiumiseaduses esitatud arvulisi nõudeid koolide moodustamiseks ning õpilastega klassi täituvuse ülemise piirnormi osas (seaduse §§ 11, 12, 25, 26), näiteks: näha ette klassi täituvuse ülemiseks piirnormiks põhikoolis 20 õpilast ja gümnaasiumis 25 õpilast;
  • näha ette kutseõppeasutustes klassides õpilastega täituvuse piirnormiks 25 õpilast;
  • muuta senist süsteemi õpilaskoha maksumuse arvestamiseks, näha ette eraldi normatiivid väikeste maakoolide säilitamiseks;
  • viia üle haridussüsteemi personali palgad (sh õpetajad) riiklikule finantseerimisele tagamaks üleriigiliselt haridustöötajatele palga alammäärade kehtestamine;
  • õpetajate töö, eriti kasvatustöö efektiivsuse tõstmiseks, vähendada õpetaja ametikoha tundide koormust, kehtestada vastavaks normiks üldhariduskoolides 18 õppetundi ja koolieelsetes lasteasutustes 24 tundi nädalas;
  • näha ette kutseõppeasutuste õpetajate nädalakoormuseks 18 õppetundi;
  • arvestades õpilaste arvu vähenemise tõttu vajadust haridusasutuste sulgemiseks kujundada süsteem vajadusel õpetajate ümberkvalifitseerimiseks, näha selleks ette riigieelarves vajalikud rahalised vahendid;
  • kavandada maakondades põhikooli lõpetajatele võimalused kutsehariduse omandamiseks, luua selleks võimalused kutseõppeks gümnaasiumis (keskkoolis);
  • alustada ettevalmistustööd koolivõrgu ümberkorraldamisel eraldi kooliastmega koolide rajamiseks;
  • eraldada riigieelarvest omavalitsustele täiendavaid vahendeid õpilastele koolitranspordi paremaks korraldamiseks, töötada välja vastavad normatiivaktid.
    Loomulikult on siintoodu ainult osa haridus- ja koolikorralduses vajalikeks muudatusteks. Ilma ümberkorraldusteta ei ole aga võimalik edu saavutada ka haridusasutuste sisulises töös. EHL volikogu pöördub ajalehe "Õpetajate Leht" vahendusel õpetajate, kõikide haridustöötajate jt. asjasthuvitatute poole avaldamaks omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid otsimaks paremaid lahendusi hariduse edendamiseks.
    Sven Rondik EHL juhatuse esimees