Esimene üleriigiline streik taasiseseisvunud Eestis
4.detsembril 2003.aastal toimus taasiseseisvunud Eestis esimest korda ühepäevane üleriigiline streik, mille korraldas Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO. Kuna streigist osavõtjate enamus olid haridustöötajad, siis üldsuse poolt hinnati seda kui õpetajate streiki. Varemtoimunud ühetunnilistest hoiatusstreikidest oli suurim 1997.a novembris samuti TALO korraldatud 16,5 tuhande osavõtjaga üleriigiline töötajate väljaastumine. Ka siis oli streikijate üheks põhinõudmiseks õpetajate palga tõstmine. Hoiatusstreigi tulemusena tõusis õpetajate palk alates 1.jaanuarist 1999.a 20%. Vaatamata õpetajate palga tõstmistele on vabariigi keskmise palga tõus olnud tunduvalt kiirem ja nii oli 2003.a algul haridustöötajate keskmine palk ainult 84% vabariigi keskmisest palgast.
Palgaläbirääkimised TALO ja Vabariigi Valitsuse delegatsioonide vahel õpetajate palkade otsustavaks tõstmiseks 2004.aastal lõppesid oluliste tulemusteta. Vabariigi Valitsuse lõplikuks lubaduseks jäi munitsipaalkoolide õpetajate palgafondi suurendamine 2004.a riigieelarves 12%, kusjuures üleriigiliselt kehtestatud palga alammäärad jäetakse 2003.aasta tasemele. Valitsuse initsiatiivil muudeti koolieelse lasteasutuse seadust, millega jäeti kehtestamata alates 01.01.2004 nendele õpetajatele üleriigiliselt palga alammäärad. Kujunenud olukord nõudis õpetajate organiseeritud väljaastumist, et näidata võimu- ja valitsemisorganitele oma jõudu ja tahtekindlust õigustatud nõudmiste esitamisel saavutamaks palgaprobleemide lahendamist. Tänu haridusasutuste EHL organisatsioonide aktiivsele tegevusele kaasati streigiaktsioonidega õpetajate enamus.
Vastavalt EHL volikogu otsusele 27.oktoobrist 2003.a, millega alustati EHLi organisatsioonides ettevalmistusi vajadusel streigi korraldamiseks TALO ja Valitsuse delegatsioonide palgaläbirääkimiste tulemusteta lõppemisel toimusid kohtadel seminar-õppused a/ü usaldusisikutele ning EHLi poolt koostati ja saadeti välja vajalikke juhendmaterjale. 10. novembril k.a kui riikliku lepitaja vahendusel lõplikult selgus, et Vabariigi Valitsus ei kavatse TALO nõudmisi arvestada ning TALO juhatus kutsus oma liikmesliite osalema üleriigilises streigis 4.detsembril 2003.a, algas EHLi organisatsioonides aktiivne töö streigi korraldamiseks. Ajalehtedes, raadios ja TVs avaldatud materjalid streikijate nõudmiste kohta olid valdavas enamuses toetavad ning õpetajate palga alammäärade tõstmise vajadusse suhtuti positiivselt. TALO streigi ettevalmistamist toetasid ja võtsid streigist osa ka a/ü liikmesliidud EAKList ning ka arvukalt mitte a/ü liikmeid. Oluline oli toetus EHLile õpetajate maailmaorganisatsioonilt Education International, Läti, Leedu, Soome, Norra ja Rootsi haridustöötajate ametiühingutelt, samuti ka paljudelt Eesti organisatsioonidelt ja liitudelt. Streigipäeval, 4.detsembril k.a andis üritusele tugevust juurde Edelaraudtee töötajate a/ü poolt seisatatud reisirongiliiklus ning bussijuhtide toetus. Vabariigi Valitsuse katse 3.detsembril k.a streiki ära jätta, kutsudes selleks oma juurde TALO ja EHL esimehed, lõppes tulemusteta.
TALO korraldatud üleriigilisest streigist 4.detsembril k.a, milles osales üleriigiliselt üle 20000 töötaja, võttis Eesti Haridustöötajate Liidu maakonna- ja linnaliitude poolse organiseerimistöö tulemusena osa 536-s asutuses kokku 13014 haridustöötajat. Lisaks a/ü liikmetele osales streigis arvukalt ka koolides ja koolieelsetes lasteasutustes töötavaid pedagooge, kes ei ole a/ü liikmed. Selle tulemusena ületas streigist osavõtnud haridusasutuste arv a/ü organisatsioonide ja a/ü liikmeskonna arvu Jõgevamaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Valgamaal, Läänemaal ja Võrumaal. Rohkem kui a/ü liikmeid oli streigist osavõtnuid ka teistes maakondades ja linnades. Erandiks oli Kohtla-Järve Haridustöötajate AÜ Liit. Kohtla-Järvel 23 haridusasutuse organisatsioonist osales streigis ainult 2 ja ülejäänud piirdusid töötajate koosolekutel vastuvõetud avalduste ja pöördumistega. Streigist vähest osavõttu põhjendati sellega, et linnas on palju madalapalgalisi töötajaid ja haridustöötajate palgad ületavad linna keskmist. Tegelikult on sama olukord ka paljudes teistes regioonides, kus õpetajad aktiivselt streigis osalesid. Põhiküsimuseks oli õpetajate võitlus tööpanusele vastava palga eest, mis võiks eeskujuks olla ka teiste valdkondade töötajatele. Üldse oli vabariigis neid haridusasutuste a/ü organisatsioone, kus streik ei toimunud ja piirduti koosolekutel protesti- ja toetusavalduste vastuvõtmisega ja nende edastamisega, kokku 119 ning koosolekutel osales üle 1000-nde pedagoogi.
Hästi õnnestus TALO korraldatud meeleavaldus 4.detsembril Tallinnas Toompeal Riigikogu hoone ees, millest võttis osa üle 3000 töötaja ja nende hulgas enamik olid koolide ja lasteasutuste õpetajad. Korda läks ka Viljandimaa Haridustöötajate Liidu poolt korraldatud 450 osavõtjaga haridus- ja kultuuritöötajate meeleavaldus 4.detsembril Viljandis. Meeleavaldustest osavõtjate pöördumised saadeti Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.
TALO poolt esitatud põhinõuetele, kõrgharidusega töötajatele, kes töötavad kõrgharidust nõudval ametikohal palga alammääraks vähemalt vabariigi keskmine palk ning koolieelsete lasteasutuste õpetajatele üleriigiliselt palga alammäärade kehtestamine, lisandus enamiku haridustöötajate a/ü liikmetelt esitatud nõue, et kaotatakse Valitsuse koalitsioonilepingus ettenähtud õpetajatele tähtajaline tööleping. Kuigi haridus- ja teadusminister on oma esinemistes kinnitanud selle mitterakendamist on see veel koalitsioonilepingus kirjas.
Streigist osavõtnud õpetajad lähtusid oma nõudmiste esitamisel võimu- ja valitsemisorganitele EHL volikogul 27.oktoobril 2003.a kinnitatud soovitustest põhinõudmiste kohta, mis ilmusid meie infolehes nr 75. Lisaks nendele esitati arvukalt ka teisi nõudmisi ja ettepanekuid, mille lahendamine aitaks kaasa hariduse kiiremale arengule. Nii peeti vajalikuks, et HTM eakohastaks õpilastele seni sageli üleforseeritud õppekavad, suurendataks algklassides emakeele tundide arvu, õigeaegselt kindlustataks koolid riiklikele ainekavadele vastavate õpikute ja metoodiliste vahenditega, korrastataks õpilaste hindamissüsteemi, loodaks õpetajatele metoodilised keskused, viidaks kooli huve silmas pidades vajalikule tasemele õpetajate atesteerimine jmt. Esitati nõudmisi selleks, et riigieelarvest leitaks lisavahendeid munitsipaalkoolide õpilaste huvitegevuse võimaluste suurendamiseks, infotehnoloogia vahendite muretsemiseks, õpetajate ümberõppeks ja nende kvalifikatsiooni tõstmiseks. Peeti vajalikuks ühtlustada õppeperioodi pikkus põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis, vähendada liitklassi õpilaste arvu, luua koolides abiõpetaja, turvamehe ja sotsiaaltöötaja ametikohad, võimaldada õpetajatel 55 aastaselt jääda pensionile koos pensionimääraga mitte vähem kui 50% ametipalgast, ühtlustada koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate puhkusemäärad jne.
Streigiks ettevalmistamine ja selle läbiviimine näitas, et nii Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, kohalike omavalitsuste, tööandjate kui ka massiteabevahendite esindajatel ei olnud piisavat ülevaadet streigiga seonduvatest seadustest ning seetõttu ilmus palju eksitavat infot. Kuna mõnikord ka a/ü usaldusisikud ei tundnud vajalikul tasemel seadusi, siis mõnel pool jäi võimalik streigist osavõtnute hulk väiksemaks või haridusasutustes loobuti streigis osalemisest. Üldiselt võib aga EHL a/ü organisatsioonide poolt korraldatud streigi ettevalmistustöödele ja streigipäeva korraldamisele anda positiivse hinnangu. Väga oluline oli Eesti üldsuse mõistev suhtumine õpetajate vajadustesse ning nende palgaprobleemide lahendamise vajalikkusesse. Streikijate poolt esitatud pöördumistes ja avaldustes toodu vajab süvaanalüüsi ning tehtud ettepanekute arvestamist EHLi edasises tegevuses.
16.detsembril 2003.a arutati EHL volikogul 4.detsembril toimunud streigiga seonduvat ning peeti vajalikuks:
  • tunnustada EHLi maakonna- ja linnaliitude ning a/ü organisatsioonide tegevust streigi vajalikul tasemel ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
  • avaldada tänu Viljandimaa Haridustöötajate Liidule haridus- ja kultuuritöötajate meeleavalduse õnnestunud korraldamise eest 4.detsembril Viljandis;
  • märkida positiivselt EHLi tegevust streigi läbiviimiseks vajalike info- ja teabematerjalide koostamisel;
  • märkida ära Kohtla-Järve Haridustöötajate AÜ Liidu ebapiisavat tegevust haridusasutuste ametiühingu liikmete streigiks ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
  • teha ettepanek EHLi maakonna- ja linnaliitudele analüüsida streigi ettevalmistamist ja läbiviimist kohtadel, arvestada oma tegevuses a/ü liikmete poolt tehtud ettepanekuid. Kasutada streigiga kaasnenud üldsuse positiivset suhtumist a/ü liikmeskonna suurendamiseks, eelkõige nendes haridusasutustes, kus a/ü organisatsioone ei olnud, kuid töötajad osalesid toetusstreigis;
  • EHLi juhatusel analüüsida ja üldistada streikijate poolt tehtud pöördumisi ja avaldusi, ning streigi korraldamisel esinenud vajakajäämisi ja arvestada neid tulevaste aktsioonide korraldamisel;
  • EHLil saata streiki toetanud välisriikide a/ü-dele, EI-le ja Eesti organisatsioonidele tänuavaldused ja lühiinfo streigi kohta. Riigikogu kultuurikomisjonilt saadud vastus TALO pöördumistele, mida edastasid neile ka streigist osavõtnud õpetajad jt haridustöötajad, näitab, et streikijate põhinõudmiste õigsust tunnistavad ka vabariigi kõrgema võimu esindajad.
    Sven Rondik EHL juhatuse esimees