EHL volikogu koosolek 9. detsembril 2009.a

Seoses maakonnaliitudes uute esimeeste valimistega kinnitati volikogu liikmeteks Lääne-Virumaa HL juhatuse esimees, Uhtna Pk õpetaja Sirje Tiilen ja Valgamaa HAÜL esimees, Valgamaa Kutseõppekeskuse õpetaja Sille Allik.

Volikogus tehti kokkuvõte EHL 2009.a tegevuskava täitmisest. Märgiti, et 2009.aastaks planeeritu on enamuses täidetud, kuid samal ajal on mitmed kavandatud ülesanded seoses majanduskriisiga jäänud täitmata või muutunud. EHL tegevuse olulisemateks saavutusteks peeti seda, et vaatamata tugevale vastuseisule säilitati õpetajatele 35-tunnine töönädal, õpetajate töötasu jääb ainsana riigieelarvest palka saavate töötajate seas alandamata ka 2010 aastal, st säilitatakse 2008. a palga alammäärade tase, uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus säilitatakse õpetajate atesteerimine koos neile omistatavate ametijärkude üleriigiliste palga alammäärade kehtestamisega ning täiendavalt viiakse sisse paragrahvid, mis annavad tagatise õpetajate õiguste konkretiseerimisel õppe- ja kasvatusprotsessis. EHLi esindajate aktiivne osalemine HTMi komisjonides ja töörühmades on võimaldanud tagasi lükata õpetajatele mittesobivaid ja tagada positiivsemaid otsustusi. Regulaarselt on toimunud a/ü liikmetele regionaalsed seminarid ning a/ü liikmetele on antud juriidilist abi. Järjest populaarsemaks on muutunud EHL organisatsioonide aktiivsel osalemisel õpetajate päeva tähistamine ja Aasta õpetaja valimine. Tugevnenud on koostöö Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ETUCEga. Pikaajaliselt a/ü tegevusest osavõtnud haridustöötajate tunnustamiseks seati sisse EHL auliikme staatus. EHLi väljaastumine TALOst, millele eelnes sellest ühendusest väljaastumine EKJÜ ja UNIVERSITASe poolt, ei ole toonud kaasa meie organisatsiooni tegevusse mingeid probleeme.

Põhiliste puudustena märgiti seda, et vaatamata EHL maakonna- ja linnaliitude tegevuse aktiviseerumisele ei ole suudetud saavutada a/ü liikmeskonna olulist juurdekasvu. Vaatamata EHL poolt tehtud selgitustööle Tartu ja Tallinna ülikoolides ei ole alustanud tegevust pedagoogiks õppivate üliõpilaste üleriigiline ühendus. Ebapiisavalt on a/ü organisatsioonide poolt sõlmitud kollektiivlepinguid KOVide ja haridusasutuste juhtkonnaga. Real juhtudel ei ole a/ü organisatsioonid suutnud luua õpetajate ühisrinnet mittenõustumiseks palkade vähendamisega ning õpetajate n.ö. vabatahtlikule tasustamata puhkusele mineku vastu, et sellega lahendada haridusasutuse eelarve küsimusi.

Volikogus kinnitati Eesti Haridustöötajate Liidu tegevuskava 2010. aastaks.

2010. aastal seatakse EHL tegevuse oluliseks ülesandeks a/ü liikmeskonna arvu suurendamise haridustöötajate, eelkõige koolieelsete ja kooliväliste lasteasutuste ning kutseõppeasutuste, haridusasutustesse tööle asuvate noorte spetsialistide hulgas, haridusasutuste a/ü organisatsioonide tegevuse tõhustamise kollektiivlepingute sõlmimiseks tööandjatega ja nende ühendustega, haridustöötajate õiguste kaitsmise kõigis institutsioonides, pedagoogidele soodsamate töötingimuste loomise, pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmise, a/ü liikmete regulaarse koolituse. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks 2010.aastal peetakse muuhulgas vajalikuks, et EHL maakonna- ja linnaliidud ning haridusasutuste a/ü organisatsioonid, lähtudes 28. oktoobril 2008. a EHL üldkoosoleku otsustest ning 2010.a tegevuskavast, töötaksid välja oma tegevuse planeerimiseks vastavad tegevuskavad. Oluline on, et nendes tegevuskavades pööratakse olulist tähelepanu liikmeskonna arvu suurendamisele ning organisatsioonide töö aktiivsuse tõstmisele, selgitustööle a/ü organisatsioonide loomiseks koolieelsetes ja koolivälistes lasteasutustes ning kutseõppeasutustes, kaasatakse noori spetsialiste a/ü tegevusse. EHL maakonna- ja linnaliidud, üldistades paremate a/ü organisatsioonide tegevust, peavad korraldama a/ü usaldusisikutele vastavaid seminare ning propageerima edukamate a/ü usaldusisikute töökogemusi. 2009. a novembris läbiviidud õpetajate üleriigilise küsitluse tulemuste analüüsi alusel esitatakse pedagoogide tööks vajalike töötingimuste, palga, töötervishoiu ning kvalifikatsioonitõstmise, õppe- ja kasvatustöö jt oluliste probleemide lahendamiseks vastavasisulised ettepanekud Riigikogu kultuurikomisjonile, HTMile, kohalikele omavalitsustele ja haridusasutuste juhtkondadele. Peeti vajalikuks jätkata koolieelsete lasteasutuste õpetajatele kooliõpetajatega võrdse puhkusemäära taotlemist. A/ü usaldusisikute kaasabil korraldatakse 2010. a kevadel üleriigiline küsitlus haridusasutustes õpetajatele ettenähtud palga alammäärade rakendamisest, need esitatakse Riigikogu kultuurikomisjonile, HTMile, Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile, KOVidele jt asjaosalistele. Vajadusel pöördutakse Riigikontrolli poole ettepanekuga kontrollida 2010. a õpetajatele üleriigiliselt kehtestatud palga alammäärade rakendamist ja selleks eraldatud rahaliste vahendite kasutamist ning samuti täiendkoolituseks eraldatud vahendite sihtotstarbelist kasutamist. Seati ülesandeks aktiivselt tegutseda selle vastu, et haridusasutuste eelarveküsimuste lahendamiseks tahetakse saata(või saadetakse) õpetajad palgata puhkusele. Taotletakse, et 2010. aastal õpetajate palga alammäärade tase ei langeks ja alates 2011. aastast toimuks nende määrade tõus. Rahvusvahelise koostöö alal peeti vajalikuks süvendada koostööd Euroopa Ametiühingute Hariduskomiteega (ETUCE), alustada koostööd Poola, Portugali ja Hollandi haridustöötajate a/ü-dega.

Volikogust osavõtjatele esines minister Tõnis Lukas rääkides hariduselu aktuaalsetest probleemidest ja PGS eelnõust. Muuhulgas pidas ta vajalikuks edaspidi vähendada õpetajate nädala õppetundide koormust 18 tunnile, mis on ka EHL poolt esitatud ettepanek ning leida võimalusi õpetajate töökoormuse küsimuste lahendamiseks. Senised EHL ettepanekud ühtlustada kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide õpetajate töökoormused ei ole HTMi poolt positiivset lahendust leidnud. Minister andis lubaduse selle küsimuse läbivaatamiseks. Volikogul lepiti kokku ka selles, et HTM ja EHL sõlmivad lähiajal õpetajate palga alammäärade osas kokkuleppe 2010. aastaks. Kuna koolieelsete lasteasutuste õpetajate töötasu tuleb KOVide eelarvest, siis igas konkreetses vallas/linnas sõltuvad nende palgad kohalikust kokkuleppest. Tulemus sõltub eelkõige koolieelsete lasteasutuste ametiühingute suutlikkusest ja KOVide tahtest(ka võimalustest) haridust rahastada.

Sven Rondik

EHL juhatuse esimees