Õpetaja tööaeg ja töötasu

24.oktoobril ajalehes „Postimees“ kirjutas õpetaja Liis Reier artiklis „Sisemised ressursid kasutusele“ ilmekalt ja põhjalikult sellest, mis juhtuks koolis, kui õpetajad peaksid rangelt kinni pidama neile ettenähtud 35-tunnisest töönädalast. Selle jätkuks toon Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse seisukohti antud küsimuses. Esiteks on igal õpetajal seaduslik õigus ja kohustus töötada ja täita tööga seonduvaid ülesandeid ainult kehtestatud tööaja piires. Kui töötajalt s.o õpetajalt tahetakse ka väljaspool ametlikku tööaega tema tööga seotud ülesannete täitmist, siis saab seda teha ainult tema nõusolekul kokkuleppel tööandjaga ja sel juhul ületunnitöö tuleb tasustada.

Täistööajaga(1,0 ametikohaga) õpetajal on 35 tunnine töönädal s.o 5-päevane töönädal a’7 tundi päevas. Sellesse tööaega peab ära mahtuma põhikoolis 18-24 ja gümnaasiumiosas 18-22 õppetundi. Enamikus põhikoolidest on õpetajale täistööajaks ettenähtud 24 ja gümnaasiumis 22 õppetundi nädalas. Seega peaksid õpetajatel kõik õpetajatööga seotud ülesannete täitmine(tundide ettevalmistamine, kontrolltööde parandamine, klassijuhatajatöö, mitmesuguste aruandlusvormide täitmine, ekskursioonid jne, jne) mahtuma põhikoolis 35-24=11 ja gümnaasiumiosas 35-22=13 tunni sisse.

Tegelik olukord on aga hoopis midagi muud! Uuringud näitavad, et täistööajaga töötaval õpetajal nõuab mitmesuguste tööalaste ülesannete täitmine keskmiselt aega ca’50 tundi nädalas. Seega toodud näite puhul töötab õpetaja nädalas 15 tundi ilma selle eest tasu saamata(ühes kuus ca’ 60 tundi!). Siinjuures soovitame lugeda 27.oktoobril 2011.a ajalehes „Eesti Ekspress“ õpetaja tööaja kohta ilmunud artiklit „Õpetaja töönädal:56 tundi ja 30 minutit“. Seaduse kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja, mis on siis ületunnitöö, ja selle eest tuleb tasuda vähemalt 1,5 kordselt või hüvitada vaba aja andmisega. Õpetajad on ainsad töötajad, kelle puhul tööandjad millegipärast peavad loomulikuks, et ületunnitöö on enesestmõistetav ja selleks pole vaja ei töötajaga s.o õpetajaga vastavat kokkulepet sõlmida ega selle eest tasuda(rahaliselt või vaba aeg). Selline olukord peab lõppema!

Mida peaks siis haridusasutuses tegema? Lahenduseks on seaduses ettenähtud võimalus kollektiivlepingu sõlmimine aü organisatsiooni ja haridusasutuse juhtkonna vahel. Lepingus tuleks ette näha see, kuidas peetakse arvestust õpetajate poolt tehtud ületundide kohta, mis väljuvad 35-tunnise töönädala piiridest. Tuleks ette näha ja kehtestada kord, kuidas ja kellele ning missuguse aja järgi õpetajad vastavad andmed kirjalikult esitavad. Vabu päevi saab õpetajale anda õppetöö vaheaegadel( õppeaasta vältel kokku ca’ 1 kuu ulatuses ning lisaks puhkusele suveperioodil.

Sellise kollektiivlepingu sõlmimine oleks kooskõlas kehtivate seadustega ja ei peaks riivama ühegi pedagoogi missioonitunnet või eetilisi tõekspidamisi. Kui üheski teises töövaldkonnas sellist rohkearvulist tasustamata tööd ei ole, miks peaks selline olukord kehtima väheväärtustatud õpetaja töö puhul!? Arutagem neid võimalusi nii EHL maakonna- ja linnaliitudes kui haridusasutustes. Vastavad lepingud tuleb sõlmida! Loomulikult toob see õpetajale, kes on niigi ülekoormatud mitmesuguste(sageli mittevajalike) aruannete koostamisega, täiendavat lisatööd, kuid ületunnitöö aja konkreetne arvestamine ja selle tasustamiseks esitamine tööandjale nõuab seda.

Juhul kui Riigikogus 2012. aasta eelarve menetlemisel ei leita võimalusi õpetajatele 20-protsendiliseks palgatõusuks, siis tulekski õpetajatel nõuda tööandjatelt ületundide rahalist kompenseerimist. Toodud näite puhul tähendaks see kalendrikuus vähemalt 2 lisatöönädala eest tasu maksmist. Antud juhul vajalike rahaliste puudumisega tööandja end välja vabandada ei saa – finantside leidmine on juba tööandja, mitte töötaja mure. Ootame, et EHL aü organisatsioonid suudavad haridusasutustes tööandjaga vajalikud kollektiivlepingud sõlmida ning asuvad sellega konkreetselt õpetaja seaduslike õiguste kaitsele. Samas kui õpetaja peaks olema nõus edaspidigi tegema alamakstud tööd ja tasustamata ületunde, siis loomulikult võib ta ka edasi töötada nagu seni!

Ootame, et õpetajatele ületunnitöö eest tasu maksmine või selle hüvitamine vaba aja andmisega ja selleks tehtavad ettevalmistused leiavad haridusasutustes rakenduse hiljemalt 1.jaanuarist 2012.a.

Sven Rondik EHL juhatuse esimees