Eesti haridustöötajate Liit
Väljavõte uuringu kokkuvõttest
Õpetajate tööaeg ja tööülesanded
Uuringu kokkuvõte õpetajate
ajakulutustest tööülesannete täitmiseks
Vabariigi Valitsus on välja andnud määruse, mis
sisaldab koolide ja muude lasteasutuste õpetajate, kasvatajate ja teiste õppe-
ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade loetelu, millel kehtib
lühendatud tööaeg – 35 tundi nädalas. Milline on aga õpetajate tegelik
nädalakoormus? Kui palju aega ja milliste tööülesannete täitmisele õpetaja kulutab?
Nendele küsimustele püüab valgust heita uuring, mille ettevalmistuse ja
välitööd viis läbi Eesti Haridustöötajate Liit (EHL). EHL koostas ka
küsimustiku õpetajate ajakulude mõõtmiseks ( väljastati 1200 tk), mis jagati
laiali koolidesse üle Eesti. Täidetud küsitluslehti tagastati kokku 1143.
Andmete sisestamise arvutisse, andmete töötluse ja analüüsi viisid läbi TLÜ
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogid. Nimetatud
küsimustikus paluti õpetajatel ajavahemikul 14.-27. november 2005 iga päev
fikseerida, kui palju aega kulus õpetamiseks ettevalmistamisele, õppetööle,
klassijuhataja tööle, koolitusele ja enesetäiendamisele, dokumentatsiooni
täitmisele, muudele tegevustele. Kuivõrd ajakasutusele lisaks küsiti kõigi
uuringus osalenute käest ka vastajat kui õpetajat iseloomustavaid küsimusi
(pedagoogilise töö staaž, kas tegemist on alg-, põhi- või keskkooliga, millisel
kooliastmel töötava õpetajaga on tegemist, samuti kas kool asub linnas või
maal), siis suurenesid võimalused õpetajate ajakulutuste struktuuri
iseloomustamiseks veelgi. Õpetaja tööülesanded on üsna mitmekesised ning nende
täitmiseks kulub üksjagu sellist aega, millega ei arvesta ükski ametlik
dokument. Selgus, et isegi küllaltki detailne küsimustik ei sisalda kõike seda,
millega õpetaja peab tegelema.
KUI PALJU AEGA KULUB ÕPETAJAL TÖÖÜLESANNETE TÄITMISEKS?
Tundide, sealhulgas
asendustundide läbiviimine on ainult üks tegevus, millele õpetaja aeg kulub.
Peale selle tuleb õpetajal täita veel mitmesuguseid ülesandeid, mis vähemal või
rohkemal määral seostuvad otseselt pedagoogi tööga. Nendeks on õpetamiseks
ettevalmistumine, mille võib omakorda jagada alategevusteks (näiteks töö
planeerimine, õppevahendite valmistamine, tundides vajalike materjalide
ettevalmistamine jne.), klassijuhataja töö oma väga laias spektris,
enesetäiendamine mitmesuguste koolituste näol, dokumentatsiooni täitmine, muud
tegevused alates õpilasürituste korraldamisest kuni tööga seotud käikude ja
sõitude organiseerimiseni. Normkoormusega töötavate õpetajate ajakulu tundide andmisele
peaks mahtuma 18-24 tunni raamidesse, kogu nädala töökoormus aga vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 35 tunni sisse. Tegelikult kulub neil õpetajatel
kõigile tegevustele kokku 50,1 tundi, sh 5,6 h nädalavahetusel, so laupäeval ja
pühapäeval. See on neile lubatust 15 tundi ja n.ö. keskmisest eestlasest üheksa
tundi enam. Oluline on märkida, et vähem kui pool (20,5 tundi ehk 41%) ajast
kulub õpetamisele – põhiosa ajast tundide läbiviimisele ja väiksem osa
asendustundide andmisele. Põhiosa ajast läheb õpetamiseks ettevalmistamisele –
29,6 tunnist tervelt 16,2 tundi. Siia on arvestatud ka enam kui viis tundi tööd
nädalalõppudel. Normist, 35 tunnist suurem tegelik koormus (enam kui 50 tundi)
on kahtlemata üks põhjus, mis muudab õpetajatöö stressirohkeks ning ei jäta
piisavalt vaba aega laadimiseks ja lõõgastumiseks, mis on aga väga oluline, et
pingelise tööga toime tulla. Paraku ei
piirdu õpetaja töö sageli ainult tööpäevadega, tihti tuleb väljas olla ka
puhkepäevadel. Põhiosa alla normkoormusega õpetajate ajast - jämedalt kolm
viiendikku, numbriliselt 19,6 tundi - kulus kõikvõimalikele muudele
tegevustele. Lisades siia nädalalõpul kulutatud aja, ulatus muudele tegevustele
kulutatud aeg koguni keskmiselt 23,7 tunnini nädalas, mis vähendab veelgi
õpetamisele kulutatud aja osakaalu kogu õpetaja ajalises eelarves.
ÕPETAJA
AJAKULU SÕLTUVALT PEDAGOOGILISEST STAAŽIST
Pedagoogilise staaži alusel on õpetajad jaotatud
viide gruppi: (1) kuni 5 aastat; (2) 5-10 aastat; (3) 10-15 aastat; (4) 15-20
aastat; (5) üle 20 aasta. Uuringu andmed lubavad kinnitada, et õpetajate
keskmine töötundide arv nädalas sõltub teatud määral tõepoolest pedagoogilisest
staažist. Paraku mitte selliselt, nagu käesoleva osa sissejuhatuses eeldatud, et
pikema staažiga pedagoogide nädala keskmine töötundide arv on väiksem kui
lühema staažiga õpetajatel. Vastupidi, suurema kogemusega (staaži üle 20
aasta) normkoormusega õpetajate nädala
keskmine töötundide arv ulatus 52,3 tunnini, samas kui alla 5 aastase staažiga
jäi see 46,1 tunni peale. Erinevus seega 6,2 tundi. Sarnane olukord on jälgitav
ka siis, kui vaadelda eraldi töötamist tööpäevadel ja nädalalõppudel – ikka oli
pikema staažiga õpetajate nädala töötundide arv suurem kui vähema kogemusega
kolleegidel. Teisisõnu, just muu tegevuse arvelt kasvabki pikema staažiga
õpetajate nädala töötundide arv suuremaks kui noorematel. Seejuures ei tulene
selline erinevus mitte õpetamiseks ettevalmistamiseks kulutatud ajast, vaid
rohkem klassijuhataja tööle kulutatud ajast, aga samuti mitmesuguste ürituste
korraldamisele kulutatud ajast. Huvitav küll, aga pikema staažiga õpetajad jaksavad
noorematest aktiivsemalt (vähemalt ajakulu näitab seda) kaasa lüüa ka nendes
tegevustes, mis ei ole otseselt tundide läbiviimine või veidi laiemalt –
õpetamine.
ÕPETAJA
AJAKULU SÕLTUVALT KOOLITÜÜBIST
Normkoormusega õpetajate ajakulu sõltuvalt koolitüübist
analüüsib 18-24-tunnise nädalakoormusega õpetajate tegelikku koormust
erinevatel tasemetel, so põhikoolis ja keskkoolis. Tuleb rõhutada, et
märkimisväärset vahet ei ole: kui põhikoolis on nädala keskmine kogukoormus
(arvestatud on ka laupäevad ja pühapäevad) 50, 7 tundi, siis keskkooliastmes on
see vaid mõnevõrra väiksem, - 49,9 tundi. Põhiosa koormusest langeb
töönädalasse (esmaspäevast reedeni): põhikooli 50,7 tunnisest üldkoormusest 45
tundi (89%) ja keskkooli 49,9 tunnist 44,1 tundi (88%). Vähem kui pool toodud
ajast kulub otseselt õpetamisele: põhikoolis töönädala (esmaspäevast-reedeni)
45 tunnist 20,1 tundi (45%); keskkoolis 44,1 tunnist samuti 20,1 tundi (46%).
Põhiosa ajast kulub muule tegevusele, mille seas on ilmselgelt esikohal tundideks
ettevalmistamine. Siingi ei ole erilist vahet põhikoolil ja keskkoolil:
esimeses kulub muule tegevusele 24,9 tundi, millest suurem osa (53%) kulubki
õpetamiseks ettevalmistamisele, teises on vastav näitaja 24 tundi, millest
tundideks valmistumisele läheb 55% sellest ajast. Tööpäevadel läheb õpetaja aeg
veel klassijuhataja tööle (mõlemas astmes keskmiselt neli tundi nädalas) ning
dokumentatsiooni vormistamiseks (põhikoolis 2,2 ja keskkoolis 1,9 tundi).
Õpetajate puhul on üheks märkimisväärseks jooneks nädalalõppudel töötamine, mis
tõstab tööpäevade kõrge koormuse veelgi kõrgemaks. Laupäevadel ja pühapäevadel
kulub õpetaja tööle pühendatud aeg eelkõige õpetamiseks ettevalmistamisele
(materjali otsing, sellega tutvumine jms), millega nädala keskel ei ole aega
või jõudu tegeleda. Mõnevõrra rohkem aega kulub tundideks ettevalmistamiseks
nädalalõppudel keskkooliõpetajatel (3,4 tundi), põhikooliõpetajatel on see
näitaja 2,8 tundi. Laupäeviti-pühapäeviti pühendavad õpetajad oma aega ka
koolitusele ja enesetäiendamisele (mida võib laias plaanis vaadata samuti kui
ühte tundideks ettevalmistamise erivormi), teatud aeg läheb ka
klassijuhatajatööle (nädalalõpuüritused) ning dokumentide vormistamisele.
ÕPETAJA
AJAKULU SÕLTUVALT KOOLIASTMEST
Järgnevalt on iseloomustatud õpetajate keskmist
nädalakoormust kooliastme järgi, so õpetajate koormust, kes õpetavad kas (1)
alg- või alg- ja põhikoolis, (2) ainult põhikoolis, (3) ka keskkoolis (so
keskkooli astmes, põhikooli ja keskkooli astmes, kõikides kooliastmetes).
Eristatakse kahte gruppi õpetajaid: 18-24 tunnise ning 25 ja enama tunnise
koormusega õpetajaid. Suurim nädalakoormus (esmaspäevast pühapäevani) on neil
18-24 tundi andvatel õpetajatel, kes õpetavad alg- või alg- ja põhikoolis –
51,4 tundi, järgnevad keskkooliõpetajad
(49,8 tundi) ning seejärel põhiastmes õpetavad õpetajad (48 tundi). Samasugune
pilt avaneb ka töönädala koormus analüüsimisel: alg- või alg- ja
põhikooliõpetajatel 46 tundi, keskkooliõpetajatel 43,8 tundi ja
põhikooliõpetajatel 42,8 tundi. Järjestus muutub, kui vaadelda koormust
nädalalõppudel - kõige enam kulutavad õppetööle seotud probleemidele
laupäeviti-pühapäeviti oma aega need õpetajad, kes kas osaliselt või täielikult
õpetavad keskkooliastmes – kuus tundi. Erinevate astmete õpetajatel kulub tundide
(nii põhi- kui asendustundide) andmisele ühesugune aeg – ca 45%. Kõikide kooliastmete õpetajate koormus on
võrreldes kehtestatud normiga kõrge juba töönädala sees, millele lisandub veel
töötamine nädala lõpus, mis tõstab koormust veel ning ei võimalda ka õpetajatel
niigi pingelisest tööst piisavalt välja puhata.
ÕPETAJA AJAKULU SÕLTUVALT KOOLI ASUKOHAST
Lõpuks võtame vaatluse alla
õpetajate töökoormuse sõltuvuse kooli asukohast lõikes maa ja linn. Eesti kõrge
linnastumise taseme juurde selles lõikes suuri erinevusi õpetajate töökoormuses
olla ei tohikski. Siiski võiks arvata, et väiksemate maakoolide korral, kus
õpilasi vähem kui suurtes linnakoolides, on ka õpetajate koormus mõnevõrra
väiksem. Aga selle paikapidavust/paikapidamatust näitab järgnev analüüs. Linnakoolide
õpetajate töötatud keskmine tundide arv nädalas oli tõepoolest veidi kõrgem kui
maakoolide õpetajate oma. See erinevus ei olnud küll suur, vaid 1,8 tundi, kuid
ikkagi olemas. Linnakoolide õpetajad töötasid veidi rohkem (ühe tunni võrra) ka
nädalavahetustel, aga samuti normaalse töönädala (esmaspäevast reedeni)
jooksul. Muidugi ei saa siinkohal kuidagi mööda asjaolust, et nii linna kui ka
maakoolide õpetajate koormus vähemalt vaadeldud perioodi jooksul oli äärmiselt
kõrge - 50 tunni ringis nädalas, mis ületab selgelt nii lühendatud tööaja
kestuse kui ka tavalise töönädala pikkuse. Vaadeldes maa- ja linnakoolide
õpetajate ajakulu üksikute tegevuste lõikes ilmnes, et õpetamisele kulutasid
maakoolide õpetajad veidi rohkem aega kui linnakoolide õpetajad - umbes ühe
tunni jagu. Maa- ja linnakoolide õpetajate võrdlus muudele tegevustele
kulutatud aja lõikes näitas jällegi, et linnakoolide õpetajate koormus on
suurem. Kusjuures nüüd ulatus erinevus juba 3 tunnini, vastavalt keskmiselt 28,7
ja 31,6 tundi nädalas. Linnakoolide õpetajate koormus ületas maakoolide oma ka
nii nädalavahetusel kui ka tavalisel töönädalal töötamise osas. Kui näiteks
tundide läbiviimiseks kulus maakooli õpetajal keskmiselt 17,1 tundi nädalas,
siis muudele tegevustele 28, 7 tundi, vahe seega 7,6 tundi, linnakooli
õpetajate puhul olid vastavad arvud 16,9, 31,6 ja 11,5. Siit tõusetub küsimus:
kas muudele tegevustele kulutatud aeg ei ole liiga suur? Tõsi, olulise osa
sellest täidab õpetamiseks ettevalmistamisele kulunud aeg, mis linnakoolides on
isegi veidi suurem kui tundide läbiviimisele kulunud aeg – vastavalt 17,7, ja
16,9 tundi nädalas. Klassijuhataja tööle kulutatud aeg on linnakoolide
õpetajate korral 0,7 tunni võrra kõrgem kui maakoolide õpetajatel, enesetäiendamisele
läinud aeg aga võrdne.
KOKKUVÕTE
Ülevaade andis ettekujutuse sellest, kui palju aega
kulub õpetajatel tööülesannete täitmiseks keskmiselt ühe nädala jooksul.
Õpetamine, konkreetsemalt tundide läbiviimine, on ainult üks tahk õpetaja
igapäevatööst. Peale selle tuleb õpetajal kulutada aega tundideks
ettevalmistamisele, klassijuhataja tööle, enesetäiendamisele, dokumentatsiooni
täitmisele ja veel mitmele muule tegevusele (näiteks õpilasürituste
korraldamisele või õppekäikude organiseerimisele). Küsimus on selles, kas kõik
need tegevused mahuvad Vabariigi Valitsuse määrusega õpetajatele kehtestatud
lühendatud tööaja sisse ära? Eesti Haridustöötajate Liidu poolt ettevalmistatud
ja läbiviidud uuringu andmete analüüs näitas, et õpetajate nädala keskmine töötundide
arv on väga suur. Ainult alla normkoormusega töötavate õpetajate korral jäi see
enam-vähem Valitsuse kehtestatud lühendatud tööaja (35 tundi nädalas) sisse.
Nii normkoormusega, rääkimata üle normkoormusega töötavatel õpetajatel ulatus
nädala keskmine töötundide arv 50 lähedale või isegi üle selle, mis ületab ligu
poolteist korda eelpool mainitud 35 nädalatunni piiri, aga samuti normaalse
töönädala pikkuse. Õpetamisele kulus märgitud nädalatundide üldarvust vähemus –
keskmiselt 40%. Olenevalt õpetajate grupist (põhikooli või keskkooli, maa või
linnakooli, pikema või lühema pedagoogilise staažiga õpetaja), võib see
protsent veidi kõikuda siia või sinnapoole, kuid üldpilt jäi samaks –
õpetamisele kulutatud aeg jääb muule tegevusele alla. See on seda enam märkimisväärne,
et õpetamine haarab peale tundide läbiviimise ka asendustundide andmist,
õpilaste järeleaitamist, konsultatsioone, pikapäevarühma tööd, ringi- ja
treeneritööd. Kõigest eelnevast väljajäänud tegevused haarasid õpetaja nädala
ajalisest eelarvest ligikaudu 60%. Tõsi, suur osa sellest kulus tundideks
ettevalmistamisele. Teatud aeg kulus ka klassijuhataja tööle,
enesetäiendamisele, ürituste ja õppekäikude korraldamisele jne. Kõik
eelnimetatud tegevused on pedagoogitöö lahutamatud osised, kuid ikkagi on
nendele tegevustele kulunud aja osakaal õpetaja üldises ajabüdžetis äärmiselt
suur. Ehk annab just nende arvelt vähendada õpetajate ülepaisutatud nädala
töötundide arvu, viia seda veidigi mõistlikumale tasemele. Kas pole suur
koormus, eeskätt just õpetamisele lisanduv tegevus, ka üks põhjusi, miks me
räägime juba pikka aega noorte õpetajate puudusest koolis?
Õpetajate
tööaeg ja tööülesanded
Arutanud läbi uuringu kokkuvõtte õpetajate
ajakulutustest tööülesannete täitmiseks ja kuulanud sellekohast infot TLÜ
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogilt Rein Vöörmannilt
juhatus o t s u s t a b:
Sven Rondik
EHL juhatuse esimees